{"id":1360,"date":"2009-11-17T13:56:44","date_gmt":"2009-11-17T11:56:44","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1360"},"modified":"2023-08-31T21:47:17","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:17","slug":"lili-khechuashvili-post-war-georgia-through-the-eyes-of-psychologist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2009\/lili-khechuashvili-post-war-georgia-through-the-eyes-of-psychologist\/","title":{"rendered":"Lili Khechuashvili: &#8220;Post-War Georgia: through the eyes of psychologist&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>J\u00fcri Pilviste: Kokkuv\u00f5te Lili Khechuashvili loengust<\/p>\n\n\n\n<p>Teisip\u00e4eval, 17. novembril k\u00e4is RSR-il k\u00fclas Lili Khechuashvili ning r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;Post-War Georgia: through the eyes of psychologist&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>Lili Khechuashvilil on PhD ps\u00fchholoogias. Tema konkreetseks uurimisteemaks on kliiniline ps\u00fchholoogia, mis on seotud isiksusega. T\u00e4psemini on Lili uurinud s\u00f5durite ps\u00fc\u00fchikat. Hetkel on ta \u00fcheks isiklikuks lemmikvaldkonnaks paaride n\u00f5ustamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Lili r\u00e4\u00e4kis peamiselt s\u00f5jaj\u00e4rgsest olukorrast Gruusias. Poliitikast ta eriti ei r\u00e4\u00e4gi. Peamiseks teemaarenduse vaatenurgaks on Gruusia-Vene s\u00f5jas kannatanud inimeste ps\u00fchholoogia.<\/p>\n\n\n\n<p>Lili hakkas inimestega t\u00f6\u00f6tama kohe p\u00e4rast konflikti algust. Tuhanded inimesed p\u00f5genesid oma kodudest ja tulid pealinna Tbilisi. UNESCO hinnangul kogunes esimese n\u00e4dalaga \u00fcle 200 000 s\u00f5jap\u00f5geniku Tbilisisse. Tavalistele inimestele oli see v\u00e4ga raske. Samuti oli see v\u00e4ljakutseks ps\u00fchholoogidele.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5da algas 8. augustil ja tegu oli k\u00f5ige aktiivsema puhkuste ajaga Gruusias. Kriisiolukorra t\u00f5ttu pidid k\u00f5ik \u00fclikooli ps\u00fchholoogia spetsialistid tagasi tulema, et inimesi aidata.<\/p>\n\n\n\n<p>Esimeseks v\u00e4ljakutseks oli s\u00f5jap\u00f5genike esmaste vajaduste v\u00e4ljaselgitamine. Inimesi paigutati koolidesse ja lasteaedadesse. Esmalt tuli t\u00e4ita inimeste f\u00fcsioloogilised vajadused. Inimesed p\u00f5genesid k\u00f5ige tavalisemate kergete suviste riietega ja lootsid tulla oma kodudesse tagasi juba paari p\u00e4eva p\u00e4rast. Inimestel polnud kaasas dokumente ega k\u00f5ige elementaarsemaid eluks vajalikke asju. Problemaatiliseks kujunes ka suurlinna keskkond, kuhu inimesed sattusid. M\u00f5ned p\u00f5genikud polnud elu sees k\u00e4inud nii suures linnas nagu Tbilisi, kus elab 1.5 miljonit inimest.<\/p>\n\n\n\n<p>Lili v\u00e4idab, et esimese n\u00e4dala joksul olid inimeste esmased f\u00fcsioloogilised vajadused t\u00e4idetud. P\u00e4rast \u00fchte kuud olid p\u00f5genikud v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral v\u00f5imelised oma kogemusest r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmaseks tundmuseks oli t\u00e4ielik \u00f0okk. Inimesed ei saanud aru, mis nendega oli juhtunud ning mida nad pidid tegema ja mida nad tundsid. Need on esmased s\u00fcmptomid, kui on toimunud suured muudatused nagu s\u00f5da v\u00f5i looduskatastroof. Inimesed ei teadnud kuidas oma elu j\u00e4tkata. Neil polnud aimugi selle kohta, mis juhtus ja kuidas sellega iseseisvalt toime tulla. Selleks oli vaja ps\u00fchholoogide abi.<\/p>\n\n\n\n<p>Lili t\u00f6\u00f6tas 10 kuud v\u00e4ga tihedalt koos rahvusvaheliste arstidega organisatsioonist Doctors Without Borders.<\/p>\n\n\n\n<p>Abivajajatena v\u00f5is eraldi v\u00e4lja tuua lapsed, naised, mehed ja perekonnad.<\/p>\n\n\n\n<p>Peamiseks ps\u00fchholoogilise abi sihtr\u00fchmaks olid erinevas vanuses lapsed, kes ei saanud aru, mis toimub. Lastel olid stressi n\u00e4itajad v\u00e4ga suured. N\u00e4itena sellest v\u00f5ib tuua voodi m\u00e4rgamise ja p\u00f6idla imemise. Umbes 7-aastased lapsed seda enam ei tohiks teha, kuid stressi olukorras see juhtus. Lapsed muutusid agressiivseks ja neil tekkisid ulmeunen\u00e4od. Esinesid ebam\u00e4\u00e4rasused s\u00f6\u00f6mises ja magamises.<\/p>\n\n\n\n<p>Meeste kultuuriliseks ja sotsiaalseks rolliks Gruusias on olla perekonna \u201eboss\u201c. Mehed s\u00fc\u00fcdistasid ennast s\u00f5jas ja neil esinesid probleemid olukorra abitusega, kus nad ei suutnud oma perekonda kaitsta. Meestel tekkisid tugevad depressiooni s\u00fcmptomid ja m\u00e4rgatavalt suurenes alkoholi tarbimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Naised muutusid agressiivseteks oma laste suhtes. N\u00e4iteks \u00fcks naine oli 36-aastane. Tal oli 2 last ja ta ei suutnud oma viha kontrollida. Iga kord kui ta vihastas ta peksis oma lapsi ja p\u00e4rast seda tekkisid tal s\u00fc\u00fcmepiinad.<\/p>\n\n\n\n<p>Perekondadel olid t\u00f5sised suhteprobleemid. Naised s\u00fc\u00fcdistasid mehi, et nad ei suutnud tagada julgeolekut. Tegu oli raske ajaga, kuna inimestel polnud aega kodust v\u00f5tta isegi tavalisi h\u00fcgieenilisi asju.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna tegu oli ebatavalise olukorraga, millega inimesed ei suutnud iseseisvalt toime tulla, siis oli parimaks lahenduseks gruppide loomine ja kogemuste jagamine grupis.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui inimesel tekib stress, siis on suurimaks probleemiks isikliku ajak\u00e4sitluse \u00e4hmastumine. Inimesed ei suuda stressis oma tegevusi ajateljele reastada. Ps\u00fchholoogide esimeseks eesm\u00e4rgiks oli aidata inimestel oma tegevuste ajaline lahterdamine. Inimestel paluti kirjeldada, mida nad tegid enne s\u00f5da ja mis tunded neil olid. Samuti paluti neil kirjeldada, mida nad tegid s\u00f5ja alguses ja kuidas nad j\u00f5udsid Tbilisisse. S\u00f5jaga seotud tunnetest ja m\u00f5tetest r\u00e4\u00e4kimine oli v\u00e4ga raske.<\/p>\n\n\n\n<p>Inimesed kuulasid \u00fcksteises tundeid ja lihtsalt nutsid. Joonistamine oli parim viis oma tunnete v\u00e4ljendamiseks. Isegi t\u00e4iskasvanud proovisid joonistada seda mis nendega juhtus. Kuid mitte k\u00f5ik ei olnud selles edukad. Mehi oli k\u00f5ige raskem r\u00e4\u00e4kima panna.<\/p>\n\n\n\n<p>Gruusia kultuuris mehed ei nuta ega ei n\u00e4ita oma tundeid. Mees peab olema tugev ja toetama oma perekonda. Tegu oli gruusia meestele suure h\u00e4biga. Mehed olid vaiksed, tarbisid alkoholi ja muutusid agressiivseteks.<\/p>\n\n\n\n<p>Novembri l\u00f5puks oli 70-80% \u201cklientidest\u201d saanud ennast lahti r\u00e4\u00e4kida. Inimestele pakuti \u00fcmber kolida spetsiaalselt valitsuse poolt ehitatud p\u00f5genike k\u00fcladesse. Praeguseks on v\u00e4hem kui 5000 inimest j\u00e4\u00e4nud Tbilisisse.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5durid<\/p>\n\n\n\n<p>Lili puutus kokku kahte t\u00fc\u00fcpi s\u00f5duritega. V\u00e4ike osa olid need, kes olid professionaalsed s\u00f5dalased, kes olid v\u00f5idelnud Iraagis, Kosovos ja Afganistanis. Teised olid reservs\u00f5jav\u00e4elased, kes olid l\u00e4binud vaid kolmen\u00e4dalase militaartreeningu. Nende jaoks oli s\u00f5da v\u00e4ga stressirohke. Tegu oli Gruusia s\u00f5jav\u00e4e totaalse l\u00e4bikukkumisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurimateks probleemideks oli enesehinnang. Paljud s\u00f5jav\u00e4elased lahkusid hiljem s\u00f5jav\u00e4est. Valitsuse arvates ei vaja s\u00f5jav\u00e4elased ps\u00fchholoogilist abi.<\/p>\n\n\n\n<p>Osseetia ja Abhaasia p\u00f5genike vahel tekkisid r\u00fcselused. Kuna tegu on erinevate subkultuuridega, siis mindi kaklema v\u00e4ga elementaarsete asjade p\u00e4rast, mida p\u00f5genikelaagris jagati. Valitsusel oli v\u00e4ga raske kahe erineva kogukonna inimesi panna \u00fchte kohta elama.<\/p>\n\n\n\n<p>Ps\u00fchholoogide turule oli s\u00f5ja n\u00e4ol tegemist \u201chea\u201d s\u00fcndmusega, kuna neid vajati v\u00e4ga palju. Ka t\u00f6\u00f6tud ja bakalaureuse viimase kursuse ps\u00fchholoogid mobiliseeriti p\u00f5genike aitamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5ja ajal \u201cvoolas\u201d Gruusiasse v\u00e4ga palju rahvusvahelist abi. Abina saadeti k\u00f5ike alates hambapastast ja lastem\u00e4hkmetest, l\u00f5petades leiva ja patjadega. Samas t\u00f5des Lili, et p\u00f5genikele polnud sellest k\u00fcllalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Alguses n\u00e4gid tavalised inimesed peamiste s\u00f5jas\u00fc\u00fcdlastena Gruusia, Abhaasia ja Venemaa poliitikuid. Hiljem on hakatud indiviidide tasandil peamiselt s\u00fc\u00fcdlasena tajuma Venemaa poliitikat.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldiselt \u00d0aaka\u00f0vili valitsuse populaarsus on Gruusias siiski pisut kasvanud p\u00e4rast s\u00f5da.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris J\u00fcri Pilviste<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00fcri Pilviste: Kokkuv\u00f5te Lili Khechuashvili loengust Teisip\u00e4eval, 17. novembril k\u00e4is RSR-il k\u00fclas Lili Khechuashvili ning r\u00e4\u00e4kis teemal &#8220;Post-War Georgia: through the eyes of psychologist&#8221;. Lili Khechuashvilil on PhD ps\u00fchholoogias. Tema konkreetseks uurimisteemaks on kliiniline ps\u00fchholoogia, mis on seotud isiksusega. T\u00e4psemini on Lili uurinud s\u00f5durite ps\u00fc\u00fchikat. Hetkel on ta \u00fcheks isiklikuks lemmikvaldkonnaks paaride n\u00f5ustamine. Lili r\u00e4\u00e4kis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1360","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1360"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1360\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}