Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Robert M\u00fc\u00fcrsepa ja Marko Koplimaa loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 27. oktoobril, olid RSR-i ees erinevalt tavap\u00e4rasest kaks k\u00f5nelejat: majandusteaduse 1.a magistrant Robert M\u00fc\u00fcrsepp ning ajaloo kolmanda kursuse tudeng Marko Koplimaa.<\/p>\n\n\n\n
Robert M\u00fc\u00fcrsepp \u201eMaailmamajanduse hetkeseis\u201c<\/p>\n\n\n\n
Loengu sissejuhatuses r\u00e4\u00e4kis Robert \u00fclevaatlikult globaliseerumise tekkest ning maailmamajanduse kui terviku kujunemisest. Peamiste m\u00e4rks\u00f5nadena v\u00f5ib siin v\u00e4lja tuua t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni, industrialiseerimise ja \u00fclemaailmse ookeanikaubanduse arengu. Siiski pole globaliseerumine tingimata l\u00e4hisajanditel tekkinud n\u00e4htus, vaid m\u00f5nede k\u00e4sitluste kohaselt saab globaliseerumise algeid otsida ka juba Siidi Tee aegadest v\u00f5i Mesopotaamia linnriikide kaubandusest, aga ka Rooma Impeeriumist kui \u00fchtsest majandustsoonist. Globaliseerumine seisneb sisuliselt piiride h\u00e4gustumises, mille t\u00f5ttu maailm muutub n\u00e4iliselt v\u00e4iksemaks. Kaasajal annab \u201emaailmamajanduse\u201c kui globaalse terviku olemasolust m\u00e4rku mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide olemasolu, nt EL, NAFTA, \u00dcRO, WTO, IMF jne.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgnevalt tutvustas Robert majandusts\u00fcklite kontseptsiooni, mille kohaselt majanduses toimuvad perioodiliselt t\u00f5usud ja langused. Erinevad teooriad k\u00e4sitlevad ts\u00fckleid, nende pikkust ja p\u00f5hjusi erinevalt. Levinumaid k\u00e4sitlusi on n\u00e4iteks kasvu sidumine teaduslike avastustega (aurumasin, raudtee jne). Viimase aja kriise on \u00fcldiselt h\u00e4sti ennustanud nn Austria \u00c4rits\u00fckli Teooria. Selle kohaselt on majandusts\u00fckli tekkep\u00f5hjuste keskmes intressim\u00e4\u00e4r e keskpanga poolt m\u00e4\u00e4ratav \u201eraha hind\u201c. M\u00f5ne s\u00f5naga teooriast endast:<\/p>\n\n\n\n
Raha hinnaga m\u00e4ngimine muudab tarbimise eelistusi ajas \u2013 sisuliselt tekitades moonutusi. N\u00e4iteks tehakse m\u00f5ned suured kulutused planeeritust varem v\u00f5i siis hiljem. Intressim\u00e4\u00e4ra langetamine tekitab palju odavat raha, mida kasutatakse eelk\u00f5ige tarbimiseks ning eluj\u00e4rje parandamiseks. J\u00e4rsult kasvanud tarbimine p\u00f5hjustab investeeringute suurendamise neis sektorites, millel n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb paremini – hakatakse tootma rohkem tarbe- ja luksuskaupu. N\u00f5udluse p\u00fcsimine tekitab \u00fcha rohkem investeeringuid t\u00f5usvas sektoris, \u00fchtlasi t\u00f5stes hindu. Teatud hetkel \u00fcletab suurenenud pakkumine n\u00f5udluse…mis osutus ajutiseks, odavast rahast tekkinud ostuhulluseks. Olukorras, kus pakkumine \u00fcletab n\u00f5udluse hakkavad hinnad langema ning m\u00f5ne aja p\u00e4rast tekkivad firmadel makseraskused, sest kulud langevad tuludest aeglasemini, siit tuleneb t\u00f6\u00f6liste koondamine ja l\u00f5puks pankrotid.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva kriisi p\u00f5hjustena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja mitmeid tegureid, nende hulgas \u00fclelaenamine, konkurentsiv\u00f5imetute sektorite majanduslik toetamine (bail-out\u2019id) ning moonutatud investeerimisotsused. Praegust kriisi loetakse m\u00f5nede teadlaste arvates hullemaks kui Suurt Depressiooni, seda eelk\u00f5ige praeguse kriisi laiema ulatuse t\u00f5ttu, millele globaliseerumine aitab suuresti kaasa.<\/p>\n\n\n\n
Maailmamajanduse hetkeseis on, et \u00fcha rohkem koosk\u00f5lastatakse erinevate riikide majanduspoliitikat, n\u00e4ideteks on G20 istungid, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus ja \u00fchisturud jmt. Kriisist p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja tulla vastuoluliste vahendite abil nagu \u201estrateegiliste sektorite rahaline toetamine\u201c jmt, m\u00f5nede arvates see aga hoopis s\u00fcvendab langust, andes trendile piltlikult \u201eW\u201c kuju. (Tarbimine langeb, tarbimise langusest tullakse v\u00e4lja tekitades majandusse lisaraha, j\u00e4rgneb l\u00fchiajaline t\u00f5us \u2013 graafikul tekib \u201eV\u201c kuju e saabub poliitika soovitud tulemus. Kui raha l\u00f5ppeb, algab taas langus. Mingi aja majandus kohaneb ning p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4lle t\u00f5usule, moodustub \u201eW\u201c) Maailmamajandus liigub \u00fchest k\u00fcljest liberaalsema \u201esisekaubanduse\u201c suunas (nt EL siseturg), kuid teisest k\u00fcljest tugevama ning tsentraliseerituma kontrolli (f\u00f6deraalreserv ja dollari kasutamine tagatisvaluutana) ja protektsionismi poole.<\/p>\n\n\n\n
Marko Koplimaa \u201eS\u00fc\u00fcria pilguga seestpoolt\u201c<\/p>\n\n\n\n
Marek elas hiljuti pool aastat S\u00fc\u00fcria pealinnas Damaskuses ning \u00f5ppis seal araabia keelt. S\u00fc\u00fcriasse ajendas minema huvi teistsuguse kultuuriruumi vastu ning soov \u00f5ppida eksootilist keelt.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcldmulje kohalikest inimestest oli v\u00e4ga positiivne, inimesed on s\u00f5bralikud ja l\u00e4vivad omavahel tihedalt. Kohalik rahvas erineb suuresti televiisori ekraanilt tuttavatest \u201epommiv\u00f6\u00f6ga kaltsupeadest\u201c, keda ka kohalikud ise n\u00e4evad pigem radikaalse v\u00e4hemuse kui stereot\u00fc\u00fcpse elanikuna. V\u00e4ga olulisel kohal argielus on usk, ka kristlus on nt aktsepteeritud, ateism seevastu on kohalike jaoks m\u00f5istmatu. Samas ei olda usu osas v\u00e4ga pedantlikud, ennem on see elu loomulik osa, millesse ei suhtuta \u00fclem\u00e4\u00e4ra karmilt. Mo\u0161\u0161eed aga t\u00e4idavad muuhulgas ka kohtumispaiga funktsiooni, kus saadakse s\u00f5pradega kokku ning vesteldakse p\u00e4evakajalistel teemadel. S\u00fc\u00fcria \u00fchiskonnas on teatud reegleid, mida ka v\u00e4lismaalane peab t\u00e4itma, n\u00e4iteks ei tohi t\u00e4naval kanda l\u00fchikesi p\u00fckse, r\u00e4\u00e4kida teise mehe abikaasaga jne. Reeglite j\u00e4rgimisega kaasneb aga tavaliselt vastastikune viisakus ja austus, v\u00f5\u00f5ras v\u00f5etakse kiiresti omaks. Sood on \u00fchiskonnas v\u00e4ga eraldatud, nii on n\u00e4iteks poiste ja t\u00fcdrukute jaoks eraldi koolid.<\/p>\n\n\n\n
Iraagi s\u00f5jaga seoses on riiki saabunud ligi 2mln p\u00f5genikku, mis \u00fchest k\u00fcljest tekitab sotsiaalseid pingeid ning teisest k\u00fcljest vastumeelsust l\u00e4\u00e4neriikide suhtes (keda konflikti tekkes ning tagaj\u00e4rgedes s\u00fc\u00fcdistatakse). Samuti on igal \u00fchiskonna tasandil tunda s\u00fcgavat viha Iisraeli riigi ja inimeste vastu. Selline suhtumine domineerib \u00fcldiselt ka naaberriikides. Araabia riikide kaartidel on Iisraeli koha peal enamasti hoopis suur Palestiina riik, n\u00e4idates kohalikku seisukohta. Ka Iraaniga ei saada rahvusvahelisel areenil eriti h\u00e4sti l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Ehkki ametlikult on S\u00fc\u00fcria demokraatlik riik, on de facto tegu sotsialistliku diktatuuriga, mis siiski otseselt \u201eelu ei sega\u201c. Siiski toob sotsialistlik kord endaga kaasa majandusliku alaarengu ning noored otsivad tihti paremaid v\u00f5imalusi rikkamatest riikidest. Seet\u00f5ttu on populaarseimate erialade hulgas nt inglise keele t\u00f5lge ning filoloogia.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Anton Neidre<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Anton Neidre: Kokkuv\u00f5te Robert M\u00fc\u00fcrsepa ja Marko Koplimaa loengust Teisip\u00e4eval, 27. oktoobril, olid RSR-i ees erinevalt tavap\u00e4rasest kaks k\u00f5nelejat: majandusteaduse 1.a magistrant Robert M\u00fc\u00fcrsepp ning ajaloo kolmanda kursuse tudeng Marko Koplimaa. Robert M\u00fc\u00fcrsepp \u201eMaailmamajanduse hetkeseis\u201c Loengu sissejuhatuses r\u00e4\u00e4kis Robert \u00fclevaatlikult globaliseerumise tekkest ning maailmamajanduse kui terviku kujunemisest. Peamiste m\u00e4rks\u00f5nadena v\u00f5ib siin v\u00e4lja tuua t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni, industrialiseerimise ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1354","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1354"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1354\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}