Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te Igor Taro loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval 6. oktoobril pidas RSRi ees loengu Igor Taro teemal “N\u00e4htamatu s\u00f5da Kaukaasias”.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Igor Taro on p\u00e4rit V\u00f5rust, \u00f5ppinud ajakirjandust T\u00dcs ja Moskvas. T\u00f6\u00f6tanud \u00d5htulehes ja Postimehes, praegu Setomaa peatoimetaja. Kirjutab Venemaa ja teiste postsovetlike teemadel.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 K\u00fclastas 2009 kevadel Armeeniat, k\u00e4inud ka Gruusias ja Aserbaid\u017eaanis.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia aktuaalne, kuna tulemas Armeenia-T\u00fcrgi diplomaatiliste suhete sisseseadmise eeldokument. See on oluline, kuna Armeenia praegune olukord iseloomustab h\u00e4sti kogu piirkonda.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia puhul on tegu kristliku riigiga. Religiooni poolest on nad v\u00e4ga l\u00e4hedased Gruusiaga, sisse piiratud islamistlike riikide poolt.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Igor Taro on kirjutanud Postimehes Armeeniast EL-i idapartnerluse v\u00f5tmes. Armeenia-T\u00fcrgi suhted j\u00e4id sellest v\u00e4lja. Suurimaks t\u00fclik\u00fcsimuseks 1915-17 s\u00fcndmused, mida armeenlased peavad genotsiidiks, kuid t\u00fcrklased eitavad seda. Alates Armeenia iseseisvumist (peale NSVL lagunemist) pole need kaks naabrit omavahel diplomaatilisi suhteid omanud. Armeenia-T\u00fcrgi vahel on piir kinni alates M\u00e4gi-Karabahhi kriisist, toetamaks Aserbaid\u017eaani, kellega T\u00fcrgil on l\u00e4hedased suhted. T\u00fcrgi-Aserbaid\u017eaani suhted meenutavad Eesti-Soome omi ning T\u00fcrgi kohalolek seal riigis on tuntav.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Ligikaudu aasta tagasi toimus jalgpallimat\u0161 T\u00fcrgi ja Armeenia vahel, tegemist oli ajaloolise s\u00fcndmusega. Selle tegi erakordseks T\u00fcrgi presidendi kohalolu Jerevanis. Jerevan on p\u00fc\u00fcdnud suhteid T\u00fcrgiga p\u00e4rast Gruusia s\u00f5da parandada meeleheitlikult. Kuna Armeenia on s\u00f5ltuv Gruusia transporditeedest, siis m\u00f5jutas Augustis\u00f5da nende varustatust v\u00e4ga tugevalt. Armeenlased pole ilmselt soovinud Iraaniga ka liialt tihedat l\u00e4bik\u00e4imist. Seega sattus Armeenia v\u00e4ga raskesse olukorda.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 See, et piir Armeenia-T\u00fcrgi vahel kinni on, ei t\u00e4henda, et rahvas omavahel \u00fcldse ei suhtleks. Kaasaegsetel armeenlastel ei ole t\u00e4nap\u00e4evast ettekujutust t\u00fcrklastest, nende kuvand on ajaloos kinni. See seletab ka ettevaatlikkust, mis on saatnud kahe riigi vaheliste suhete parandamist. M\u00f5lemad riigid kannatavad suhete puudumise t\u00f5ttu, aga nende riikide valitsused ei saa tulla v\u00e4lja mingite eriti \u00e4kiliste avaldustega, kuna kodune selgitust\u00f6\u00f6 on olnud puudulik. M\u00f5lema riigi \u00fchiskond on l\u00e4bi imbunud vihast teise riigi vastu.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia jaoks on rahvusliku kokkukuuluvuse tunnuseks genotsiidi aastap\u00e4eva t\u00e4histamine, mil sajand tuhanded kogunevad, et lilli viia monumendi juurde. M\u00f5tlemine on v\u00e4ga ajaloos kinni ja peaks olema suunatud pigem tulevikku.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia diasporaa ja kohalike armeenlaste suhtumine T\u00fcrgisse on erinev. Enamik armeenlasi elab Armeenias v\u00e4ljaspool. 3 miljonit neist elab kohapeal ja 10 miljonit v\u00e4ljaspool. Diasporaa poolt saadetav rahahulk \u00fcletab riigi ekspordimahtu. 30. detsembril saadetakse \u00fcle kogu maailma armeenlaste poolt kodustele raha. Seet\u00f5ttu ei saa Armeenia valitsus ignoreerida nende seisukohti.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 V\u00e4lispoliitiliselt on Armeenia v\u00f5tnud kindla suuna L\u00e4\u00e4nde. Selle p\u00f5hjuseks on ka neile endale meeleh\u00e4rmi tegev tugev s\u00f5ltuvus Venemaast. Kogu Armeenia k\u00fctus ja gaas tuleb sealt. Armeenias asub ka Vene s\u00f5jav\u00e4ebaas. Suhtumine nende kohalolekusse on teistsugune kui eestlaste puhul. Armeenlased k\u00e4sitlevad venelaste baasi nende iseseisvuse garantiina. Ilma Venemaa toetuseta oleks s\u00f5da Aserbaid\u017eaaniga veninud pikemaks ja saavutanud teistsuguse lahenduse. Armeeniale aga ei meeldi, et neid survestatakse Abhaasia ja L\u00f5una-Osseetia tunnustamisel. Armeenlased ise soovivad end n\u00e4idata L\u00e4\u00e4nde suunatud \u00fchiskonnana. Vene kohalolu Armeenias on v\u00e4gagi tuntav.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeeniale pole \u00fcldjuhul Abhaasia ja L\u00f5una-Osseetia tunnustamine probleem, kuna nad toetavad Aserbaid\u017eaanist eralduda soovivat territooriumi (M\u00e4gi-Karabahhia). Samuti okupeerib Armeenia ka praegu suurt osa Aserbaid\u017eaani territooriumist. Nad p\u00f5hjendavad seda \u201epuhvertsoonide\u201c loomisega \u00fcmber M\u00e4gi-Karabahhia, et seda kaitsta. Puhts\u00f5jaliselt peaks Aserbaid\u017eaan olema Armeeniast tugevam olema, aga Vene s\u00f5jav\u00e4ebaasi kohalolu on neid pidurdanud. Gruusia augustis\u00f5da on aseritele teinud selgeks, et pole m\u00f5tet midagi avant\u00fcristlikku \u00fcritada.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia-Aserbaid\u017eaani t\u00fcli sai alguse 90ndate alguse referendumist, kus 99% M\u00e4gi-Karabahhia elanikkonnast otsustas, et nad ei taha aseritega \u00fches riigis elada. Olukord sarnaneb v\u00e4ga Transnistria probleemiga. Aserbaid\u017eaan l\u00e4ks p\u00f5hiseaduslikku korda taastama, algul oli tegemist pigem politseioperatsiooniga. Initsiatiiv aga kaotati ja vastupanu osutus tugevamaks, kui osati arvata. Venemaa toetus otsustas k\u00fcsimuse. Venemaa huvi on s\u00e4ilitada oma m\u00f5juv\u00f5imu Kaukaasia piirkonnas. Samuti pole venelased huvitatud edukate gaasi-naftajuhtmete rajamisest Venemaast m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia-Gruusia suhted. Huvitav olukord, kuidas reageerida, kui Armeenia t\u00e4htsaim partner satub s\u00f5jategevusesse. Armeenia lasi igasugustel humanitaarmissioonidel l\u00e4bi enda territooriumi minna.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenia-Venemaa suhteid iseloomustab 200 aastat tihedat l\u00e4bik\u00e4imist. Armeenia on maailma vanim kristlik riik, aastast 40 pKr. See paigutab ta L\u00e4\u00e4ne kristlike tsivilisatsioonidega \u00fchte patta. Seda on eurooplastel vahel raske m\u00f5ista. Euroopa Liit panustab Armeeniasse Idapartnerluse raames hetkel 25 mln euroga aastas, 2010. aastal pidi see summa arvatavalt kahekordistuma \u2013 see n\u00e4itab mingil m\u00e4\u00e4ral EL-i optimismi. Kui Gruusiat ja Armeeniat v\u00f5rrelda, siis Armeenias on asjad palju rohkem asju halvasti l\u00e4inud. Gruusia on teinud tublisid edusamme, Armeenias on aga pilt k\u00fcllaltki masendav. Turisti silma hellitav eksootika upub seal n\u00f5ukogudej\u00e4rgsetesse rusudesse.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Selle p\u00e4rast ongi tegemist n\u00e4htamatu s\u00f5jaga, kuna ei kasutata aktiivselt relvi, tanke, aga toimub pidev j\u00f5ukatsumine.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Eesti \u00fcritab Armeenia ja Aserbaid\u017eaani vahel hoida neutraalset joont \u2013 kummaski riigis pole meil saatkonda. Eesti on selgelt panustanud Gruusiasse.<\/p>\n\n\n\n
\u2022 Armeenias on vihjeid varimajanduse suurele osat\u00e4htsusele (rahapesu v\u00e4ikestes pankades). Ministrite ametlik palk on 500 dollarit kuus, kuid pealinn on t\u00e4is kalleid ja uhkeid autosid. Korruptsiooniindeks oli Armeenia puhul 115. maailmas (Transparency International). Ka t\u00e4navapilt toetab seda.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Tanel Pedaru<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tanel Pedaru: Kokkuv\u00f5te Igor Taro loengust Teisip\u00e4eval 6. oktoobril pidas RSRi ees loengu Igor Taro teemal “N\u00e4htamatu s\u00f5da Kaukaasias”. \u2022 Igor Taro on p\u00e4rit V\u00f5rust, \u00f5ppinud ajakirjandust T\u00dcs ja Moskvas. T\u00f6\u00f6tanud \u00d5htulehes ja Postimehes, praegu Setomaa peatoimetaja. Kirjutab Venemaa ja teiste postsovetlike teemadel. \u2022 K\u00fclastas 2009 kevadel Armeeniat, k\u00e4inud ka Gruusias ja Aserbaid\u017eaanis. \u2022 Armeenia […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,80],"tags":[],"class_list":["post-1348","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-80"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1348"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1348\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}