{"id":1328,"date":"2008-09-30T13:06:00","date_gmt":"2008-09-30T10:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1328"},"modified":"2023-08-31T21:47:18","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:18","slug":"debatt-kas-eesti-on-jargmine-mart-laar-sven-mikser-ja-silver-meikar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2008\/debatt-kas-eesti-on-jargmine-mart-laar-sven-mikser-ja-silver-meikar\/","title":{"rendered":"Debatt: &#8220;Kas Eesti on j\u00e4rgmine?&#8221; &#8211; Mart Laar, Sven Mikser ja Silver Meikar"},"content":{"rendered":"<p>Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te debatist &#8220;Kas Eesti on j\u00e4rgmine?&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja V\u00e4lispoliitika Instituudi poolt 30. septembril Tartu \u00dclikooli raamatukogu konverentsisaalis korraldatud debati \u201eKas Eesti on j\u00e4rgmine\u201c kokkuv\u00f5te. Debateerima olid kutsutud Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Silver Meikar Reformierakonnast ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Debatti juhatas Rein Toomla.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmalt anti k\u00f5nelejatele endile probleemi p\u00fcstituse \u201eKas Eesti on j\u00e4rgmine\u201c kohta s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n<p>Leiti, et Venemaa lootis r\u00fcnnakutega Gruusiale oma Baltikumi naabrites selliseid tundeid nagu \u201eKas Eesti on j\u00e4rgmine\u201c esile kutsuda. Venemaa juhid soovivad n\u00e4ha Balti riike kangestumas ning Eesti, L\u00e4ti ja Leedu peavad seda v\u00e4ltima. Vene-Gruusia s\u00f5jast v\u00f5ib teha kolm peamist j\u00e4reldust:<\/p>\n\n\n\n<p>1. Pilt Gruusiast on j\u00e4tkuvalt pealiskaudne<\/p>\n\n\n\n<p>2. Venemaal on endiselt inimesi, kes on valmis oma naabreid r\u00fcndama<\/p>\n\n\n\n<p>3. Jutud palgaarmeest v\u00f5iks Eestis pr\u00fcgikasti heita<\/p>\n\n\n\n<p>Valdavalt kinnitati, et vastus debati teemap\u00fcstitusele on eitav \u2013 Eesti ei ole j\u00e4rgmine. Ent Gruusia puhul ei olnud siiski tegemist \u00fcksikjuhtumiga. Eesti peab j\u00e4tkuvalt tegema rahvusvahelise kogukonna seas lobby-t\u00f6\u00f6d Venemaa suunal. Ennek\u00f5ike n\u00e4itab Vene-Gruusia s\u00f5da, et v\u00e4ikeriigil ei ole v\u00f5imalik \u00fcksinda Venemaad heidutada. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav on Euroopa Liidu aeglane reaktsioon konfliktile, mis lubas kuni Euroopa-poolsete avaldusteni Vene v\u00e4gedel Gruusia territooriumil v\u00f5idukat v\u00e4lks\u00f5da pidada.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisati, et Valgevenes juureldakse samuti Vene agressiooni j\u00e4relmite \u00fcle kodumaa jaoks. Seejuures ei ole Valgevene veel tunnustanud Abhaasiat ega L\u00f5una-Osseetiat, kuigi arvatavasti j\u00e4rgneva kuue kuu jooksul vastavad diplomaatilised sammud tehakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kaitsev\u00f5imekust suudab ennek\u00f5ike tagada totaalkaitse. Venelasi heidutab meie endi kaitsev\u00f5imekus kombineerituna rahvusvahelise \u00fcldsuse toetusega. Samuti n\u00e4itab augustikuine konflikt riiklike infokanalite olemasolu vajalikkust. Esimene pilt, mis s\u00e4\u00e4rastes konfliktides maalitakse, on sageli m\u00e4\u00e4rav.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida v\u00f5iks Vene-Gruusia konfliktist \u00f5ppida maailm?<\/p>\n\n\n\n<p>Leiti, et sarnaste s\u00fcndmuste kordumise puhul on oluline l\u00e4\u00e4nemaailma \u00fchine seisukoht. Selle saavutamiseks peab Eesti kohati oma seisukohti pehmendama, n\u00f6 alla neelama.<\/p>\n\n\n\n<p>Usk Venemaa l\u00e4\u00e4nestumisse on valdavalt kadunud. Venemaa eesm\u00e4rgid on teistsugused: Venemaale osaks saanud alanduste eest tuleb k\u00e4tte maksta. T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00fclma s\u00f5ja rollid m\u00f5nev\u00f5rra vahetunud. Kui toona uskus l\u00e4\u00e4nemaailm, et Venemaa \u00fclemv\u00f5imu konventsionaalses relvastuses kompenseerib tuumaheidutus, siis n\u00fc\u00fcd on v\u00f5tnud sama k\u00e4itumismalli \u00fcle Venemaa l\u00e4\u00e4ne suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegused s\u00fcndmused viitavad ajaloo tagasitulekule. Iidne t\u00f5demus \u201eTahad rahu, valmistu s\u00f5jaks\u201c kehtib t\u00e4naseni. Samas oleks Venemaa r\u00fcnnak Gruusiale j\u00e4\u00e4nud toimumata, kui oleks rakendatud j\u00e4rgmisi tegureid:<\/p>\n\n\n\n<p>1. NATO Bukaresti tippkohtumisel oleks Gruusiale pakutud MAP- tegevuskava.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Gruusia territooriumil olevatesse konfliktitsoonidesse oleks paigutud Euroopa rahuvalvajad<\/p>\n\n\n\n<p>3. L\u00e4\u00e4s oleks reageerinud Venemaa varasematele provokatsioonidele Gruusia suunal<\/p>\n\n\n\n<p>Kui Gruusia talve \u00fcle elab, siis v\u00f5ivad augustikuisele konfliktile lisanduda j\u00e4rgmised tagaj\u00e4rjed:<\/p>\n\n\n\n<p>1. SR\u00dc-s n\u00f6 m\u00e4ss laeval<\/p>\n\n\n\n<p>2. Kui Venemaa liidrite eesm\u00e4rk Saaka\u0161vili riigipea kohalt kukutada ei t\u00e4itu, siis v\u00f5ib Venemaa hakata oma j\u00f5udu \u00fcmber hindama; see mis \u00f5nnestus Ungaris 1956. a. ning T\u0161ehhoslovakkias 1968. a, ei \u00f5nnestunud n\u00fc\u00fcd Gruusias. Ainu\u00fcksi t\u00f5ik, et Thbilisis avaldasid Saaka\u0161vili toetuseks meelt 130 000 inimest, n\u00e4itab, et Gruusia rahvas seisab Venemaa ees \u00fchtsena.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida Eesti peaks tegema, et ta kindlalt ei satuks Vene r\u00fcnnaku alla, mis juhtudel aga kindlalt satuks?<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti on Venemaa imperialistliku n\u00f5rkuse oskuslikult \u00e4ra kasutanud l\u00e4bi integratsiooni l\u00e4\u00e4ne organisatsioonidesse. Eesti osa NATO kaitses\u00fcsteemist on v\u00e4ga oluline. Eesti peab olema suuteline Vene propagandale oskuslikult vastu seisma.<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ei ole taandunud pelgalt L\u00f5una-Osseetia liidendamisega. \u00dcheks ohustatud riigiks, millele ei ole piisavalt t\u00e4helepanu juhitud, on Aserbaid\u017eaan. Maailmas lahvatavad s\u00f5jad, suured looduskatastroofid, ol\u00fcmpiam\u00e4ngud on k\u00f5ige ohtlikumad momendid Eesti julgeoleku seisukohalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Rein Toomla t\u00e4psustab eelmist k\u00fcsimust:&nbsp;mis peaks Eestis juhtuma, et Venemaa meid r\u00fcndaks?<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa agressioon on m\u00f5eldav ainult siis, kui sealsed juhid arvavad, et nad ei pea v\u00e4ga pikaajalisi tagasil\u00f6\u00f6ke rahvusvahelisel areenil taluma. Heidutuspoliitika Venemaa suunal ei s\u00f5ltu mitte niiv\u00f5rd Eesti siseriiklikest arengutest kui rahvusvahelisest foonist.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti n\u00e4hakse vastust k\u00fcsimusele Eesti NATO-st ja Euroopa Liidust v\u00e4lja astumises, mille tulemusena Eesti muutuks paariaks ning seel\u00e4bi kergemini allutatavamaks Venemaa imperialistlikele taotlustele.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti vajab \u00fcksust, mis oleks spetsialiseerunud infos\u00f5ja pidamisele. Selles vallas v\u00f5ib eeskuju v\u00f5tta Venemaa propagandatalituselt, mille kaudu olid ajakirjanikud enne konflikti puhkemist paigutatud Tshinvalisse k\u00f5rgeimasse valmisolekusse tulevasi s\u00fcndmusi kajastama. Samuti oli venelastelt valminud film Gruusia v\u00e4gede poolt teostatud genotsiidist konfliktikoldes enne s\u00f5ja puhkemist. Gruusia juhid ei p\u00fc\u00fcdnud konstitutsioonilist valitsust L\u00f5una-Osseetias taastada. Saaka\u0161vili andis k\u00e4su Vene v\u00e4ed peatada alles siis, kui viimased Gruusia piirile j\u00f5udsid.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige olulisemad sammud Eesti julgeoleku kindlustamiseks on sooritatud viimase 15 aasta jooksul. Tegurid, mis soodustaksid Venemaa agressiooni Eesti suunal oleksid aga j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n<p>1. Rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmine Eesti poolt<\/p>\n\n\n\n<p>2. Eestlaste muutumine rahvusvahelise \u00fcldsuse silmis liigseteks radikaalideks<\/p>\n\n\n\n<p>3. Sisepoliitiliselt marurahvuslike tunnete laiaulatuslik levimine. Sellega seondub Eesti-Vene piirilepingu k\u00fcsimus, mis tuleb kindlasti lahendada. Kui Eestil oleks selliseid separatistlikke piirkondi, nagu Kosovo, Abhaasia, L\u00f5una-Osseetia, siis oleks piirilepingu puudumine Eesti julgeoleku seisukohalt v\u00e4ga problemaatiline.<\/p>\n\n\n\n<p>Gruusiast \u00fcldmobilisatsiooni k\u00e4igus s\u00f5jategevusse kaasatud mehed olid v\u00f5rreldaval tasemel Eesti reservv\u00e4elastega. Gruusia armee ei olnud aga s\u00f5jaks valmis ning neil olid s\u00f5jategevuse plaanid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamata. Gruusia professionaalsed \u00fcksused olid v\u00e4lja \u00f5petatud nn v\u00e4ikese taktika jaoks Iraagi n\u00e4itel. Sellegipoolest pidas Gruusia s\u00f5jav\u00e4gi 3-4 p\u00e4eva L\u00f5una-Osseetias Vene tulele vastu. See n\u00e4itab Gruusia v\u00e4ekontingendi v\u00f5imekust, sest esimese 2-3 lahingtegevuse p\u00e4eva jooksul l\u00e4\u00e4s konfliktile ei reageerinud. Ilma sellise t\u00f5rjev\u00f5iduta oleksid Vene v\u00e4ed Thbilisisse j\u00f5udnud. Kui Eesti armee Vene t\u00e4isr\u00fcnnaku korral nii h\u00e4sti vastu peaks, oleks see kiiduv\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n\n\n\n<p>Gruusia s\u00f5jalises m\u00f5ttes siiski kaotas Venemaale, mitte ei j\u00e4\u00e4nud teiseks. S\u00f5jalises m\u00f5ttes on esmaoluline see, kui h\u00e4sti on v\u00e4lja \u00f5petatud Eesti armee. Kui Eesti peaks sattuma uue k\u00fclma s\u00f5ja eesliinile, siis hoolimata Eesti keerulisest geostrateegilisest asupaigast oleksime vajadusel samuti kaitstavad nagu L\u00e4\u00e4ne-Berliin k\u00fclmas s\u00f5jaski.<\/p>\n\n\n\n<p>Aega r\u00fcnnaku tajumiseks Gruusial ei olnud osaliselt seet\u00f5ttu, et Vene v\u00e4gede koondamise ajal Gruusia piirile ei olnud Ameerika \u00dchendriikide satelliite neid kaardistamas. J\u00e4relikult on Venemaa v\u00f5imeline \u00fcllatusr\u00fcnnakuks.<\/p>\n\n\n\n<p>Millal v\u00f5iks Eesti tunnustada Abhaasia iseseisvust?<\/p>\n\n\n\n<p>Konflikti juured peituvad Abhaasia puhul 1990. aastatel tehtud suurtes eksisammudes Gruusia poolelt. Samuti ignoreerisid grusiinid L\u00f5una- Osseetia \u00f5igusi. Samas, kui Gruusia oleks m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendil pakkunud ulatuslikku autonoomiat Abhaasiale ja L\u00f5una-Osseetiale, oleksid praegused eraldumisp\u00fc\u00fcded v\u00e4listatud. Hetkel aduvad abhaasid, et iseseisvuse asemel on nad hoopis Venemaa katlas. Kui s\u00f5jalise konflikti eelsed l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ei oleks katkenud, seisnuks Abhaasia arvatavasti ulatusliku autonoomiaga Gruusia osana. Eesti tunnustus Abhaasia iseseisvusele v\u00f5ib j\u00e4rgneda alles siis, kui Gruusia on seda teinud. K\u00fcll aga oleks Abhaasias saanud teostada rahvah\u00e4\u00e4letuse nende inimeste seas, kes elasid seal enne 1991. a. Abhaasia iseseisvuse k\u00fcsimuse osas. P\u00e4rast augustikuiseid s\u00fcndmusi ei ole see aga enam reaalne.<\/p>\n\n\n\n<p>Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te debatist &#8220;Kas Eesti on j\u00e4rgmine?&#8221; Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja V\u00e4lispoliitika Instituudi poolt 30. septembril Tartu \u00dclikooli raamatukogu konverentsisaalis korraldatud debati \u201eKas Eesti on j\u00e4rgmine\u201c kokkuv\u00f5te. Debateerima olid kutsutud Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Silver Meikar Reformierakonnast ja Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Debatti juhatas Rein Toomla. Esmalt anti k\u00f5nelejatele endile probleemi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,81],"tags":[],"class_list":["post-1328","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-81"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1328"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1328\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}