Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Erkki Bahovski loengust<\/p>\n\n\n\n
Erkki Bahovski loeng 14. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal \u201eKas taassoometumine on v\u00f5imalik?\u201d<\/p>\n\n\n\n
Soometumise m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele \u00fches Saksamaa Ostpolitik`ga. Selle kohaselt N\u00f5ukogude Liitu ei ignoreerita, vaid peetakse dialoogi ning r\u00e4\u00e4gitakse probleemk\u00fcsimuste osas l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel olid Soomes n\u00e4iteks kaubandussuhted ning inimeste v\u00e4ljaandmine N\u00f5ukogude Liidu kontrollida. U. K. Kekkoneni k\u00e4sul saadeti isegi Soome piiri pealt N\u00f5ukogude Liidu p\u00f5genikke tagasi. Seda poliitikat kajastavad h\u00e4sti Max Jakobsoni teosed \u201eXX sajandi l\u00f5pparve\u201d ja \u201eTulevik?\u201d. Soome p\u00fc\u00fcdis Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel k\u00f5igiti j\u00e4tta N\u00f5ukogude Liidule muljet, et ei ole osa L\u00e4\u00e4nest. Soomlased ei \u00fchinenud L\u00e4\u00e4ne organisatsioonidega ning l\u00f5id erisuhte N\u00f5ukogude Liiduga. See poliitika oli edukas, sest iseseisvus ja majanduslik kord s\u00e4ilisid.<\/p>\n\n\n\n
Jarmo Virmavirta kohaselt on Eesti-Soome suhted sui generis. Tihe laevaliiklus Soome lahel annab tunnistust sellest, et eestlased ja soomlased saavad mitteametlikul tasandil teineteisega v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi. Tarja Haloneni incognito visiidid Eestisse on samuti t\u00f5endiks kahe riigi vaheliste suhete soojusest.<\/p>\n\n\n\n
Erkki Bahovski \u00fcks keskseid v\u00e4iteid oli, et taassoometumine ei ole v\u00f5imalik seni, kui Eesti ei ole \u201eeestitunud\u201d. Soomel pole \u00fchtaegu v\u00f5imalik hoida s\u00fcdamlikke suhteid Venemaa ja Eestiga. Kuigi Pronkss\u00f5duri kriisi tingimustes toetas toonase v\u00e4lisministri Ilkka Kanerva initsiatiivil Soome v\u00e4ga tugevalt Eestit, siis Gruusia s\u00f5ja j\u00e4rel on senine kahe naaberriigi vahel laveerimise poliitika osutunud \u00fcha raskemaks v\u00e4lispoliitiliseks aluseks.<\/p>\n\n\n\n
Soomes j\u00f5ustunud 2000. a. p\u00f5hiseaduse kohaselt ei kuulu presidendile enam v\u00e4lispoliitikas ainup\u00e4devus. See t\u00e4hendab osalt seda, et finlandiseerumise ajaj\u00e4rgul tuntust kogunud \u201esaunadiplomaatia\u201d ei ole enam rakendatav. Ennek\u00f5ike on uue p\u00f5hiseaduse j\u00f5ustumise tagaj\u00e4rjeks m\u00e4\u00e4ratlemata j\u00f5ujooned v\u00e4lispoliitilise esindamise vallas Soome presidendi ja peaministri vahel. Seejuures on sama problemaatikaga praegu seotud Poola, kus kahe institutsiooni vaheline t\u00fclik\u00fcsimus on kohati avalikkuse ettegi j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n
Hetkel on Soomel seega v\u00f5imalik valida kahe v\u00e4ga erineva v\u00e4lispoliitilise orientatsiooni vahel:<\/p>\n\n\n\n
1. Taassoometumine. Venemaa esilekerkimisega seoses on see Soomele \u00e4raproovitud tee. Sarnaselt suurele osale diplomaatidest pole ajakirjanikudki N\u00f5ukogude Liidu lagunemisest saadik Soomes vahetunud. V\u00f5imalikku taassoometumist muudab keeruliseks Eesti positsioon suhetes Venemaaga: taassoometumise korral peaks distantseerumine Eestist olema v\u00e4ga j\u00e4rsk. \u00dchtlasi muudab taasfinlandiseerumise k\u00fcsimust delikaatseks t\u00f5ik, et V\u00e4lis-Eesti kogukonda Soomes k\u00fclma s\u00f5ja v\u00e4ltel ei tekkinud, mis oleks t\u00f5statanud nn Eesti teemat. Praegusajal on sinna t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osakaal Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5ulisest elanikkonnast.<\/p>\n\n\n\n
2. Heade suhete hoidmine Eestiga, l\u00f5imumine L\u00e4\u00e4nega ning NATO-ga liitumine. Praegune v\u00e4lisminister Alexander Stubb on \u00fcks j\u00f5ulisemalt NATO-ga liitumist pooldavaid poliitikuid Soomes. NATO-ga liitumise pooldamise k\u00fcsimuses on \u00fchtlasi t\u00e4heldatud p\u00f5lvkondadevahelist lahknevust. Nii n\u00f5uab v\u00e4lisminister Stubbile vastukaaluks president Halonen justkui erisuhet Venemaaga. K\u00e4esoleva aasta Nobeli rahupreemia laureaadi ning Soome endise presidendi Martti Ahtisaari ning pikaaegse peaministri Paavo Lipponeni ajal on Soome Eestile sarnaselt kasutanud \u00e4ra l\u00fchikese hinget\u00f5mbeaja Venemaa n\u00f5rkuse perioodil. Selle tulemusena on Soome end kinnistanud v\u00f5imalikult Euroopa Liidu tuumikusse.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Alexander Lott<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Alexander Lott: Kokkuv\u00f5te Erkki Bahovski loengust Erkki Bahovski loeng 14. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal \u201eKas taassoometumine on v\u00f5imalik?\u201d Soometumise m\u00f5iste v\u00f5eti kasutusele \u00fches Saksamaa Ostpolitik`ga. Selle kohaselt N\u00f5ukogude Liitu ei ignoreerita, vaid peetakse dialoogi ning r\u00e4\u00e4gitakse probleemk\u00fcsimuste osas l\u00e4bi. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel olid Soomes n\u00e4iteks kaubandussuhted ning inimeste v\u00e4ljaandmine N\u00f5ukogude Liidu kontrollida. U. K. […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,81],"tags":[],"class_list":["post-1326","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-81"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1326","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1326"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1326\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1326"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1326"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1326"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}