Sandra Maasalu: Kokkuv\u00f5te Heiki Suurkaski loengust<\/p>\n\n\n\n
Teisip\u00e4eval, 27. novembril oli RSR ees politoloogia osakonna vilistlane ja Eesti P\u00e4evalehe v\u00e4lisuudiste toimetaja Heiki Suurkask, kes r\u00e4\u00e4kis teemal: “V\u00e4lisuudise s\u00fcnd Eesti P\u00e4evalehes Venemaa ja terrorismis\u00f5ja n\u00e4itel”.<\/p>\n\n\n\n
Tihti tundub, et ajakirjanikud j\u00e4\u00e4vad pealiskaudseks.ajakirjanikele tundub, et nad ei suuda k\u00f5ike haarata. Hommikul tullakse t\u00f6\u00f6le, \u00fcritatakse leida teemad, millest kirjutada. Kui p\u00e4eva jooksul tuleb midagi olulist, siis tuleb plaanid nurka visata. P\u00e4eva jooksul tekkivaid erilehti nagu Jeltsini surma puhul, tehakse harva. Nt moskva patriarhi j\u00e4relh\u00fc\u00fce ootab EPL-il juba aasta aega.<\/p>\n\n\n\n
Eesti teadmus Venemaast, mille poliitikas Eesti osaleb palju v\u00e4hem, on suurem kui Afganistanis, milles Eesti osaleb rohkem. Eks see ole ka ajakirjanduse s\u00fc\u00fc. Aga Venemaa uudised on palju loetavamad. Juba aastaid terrorismisvastane s\u00f5da ei huvita. Nt Iisraeli-Palestiina konflikti uudiseid loeb ainult veerand lugejatest. Kui mingi teema on juba aastak\u00fcmneid eetris olnud, siis lugejad ei viitsi sellega enam tutvuda, kuigi m\u00f5nikord vbla peaks.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa Uudist Venemaast, mis k\u00f5igile sobiks, on v\u00f5imatu teha. Kommentaariumides esitatakse nii Moskvaid toetavaid kui taunivaid seisukohti. Kui Eesti ajakirjanduses v\u00e4ga skandaalsed juhtumid on, siis on \u00fcritatud ka neid kommentaatoreid tuvastada, mis on \u00fcsna v\u00f5imatu. L\u00f5ppeks ajakirjandus ei taha oma lugejaid paljastada, sest seda n\u00f5uab ajakirjandusvabadus. Selle on l\u00e4binud ka EPL kus sisselogituna kommenteerimine on n\u00fc\u00fcdseks kaotatud. Ei tea veel, kas peab kahetsema.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa kajastamisel on \u00fcks olulisemaid k\u00fcsimusi allikate k\u00fcsimus. Venekeelses internetiruumis on s\u00f5navabadus olemas, leiab igat seisukohta. Samas riiklikud telekanalid, suurim p\u00e4evaleht (tabloid) Komsomolskaja Paravda kajastavad seisukohti v\u00e4ga \u00fchek\u00fclgselt. Eelk\u00f5ige j\u00f5uab vene valijani Putini s\u00f5na. S\u00f5navabadust riigis tervikuna ei ole. Meie Eestis peama vaatama kas allikas on usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n
Ingliskeelne meedia on usalduv\u00e4\u00e4rsem traditsiooniliselt, aga ka Politkovskaja ajaleht. Kommersant on olnud vabam aga n\u00fc\u00fcd seotud Gazpromiga. Ehho Moskv\u00f5d on ka peetud l\u00e4\u00e4nemeelseks, aga n\u00fc\u00fcd samuti Gazprom meedia osa.<\/p>\n\n\n\n
R\u00fcnnak oligrahide vastu algas meediamagnaatidest Gussinskist ja Berezovskist. Kavkaz.org oli suuntud v\u00e4lismaale kolima. Venemaal endal \u00f5nnestub siiski s\u00f5ltumatuid uudisteportaale hoida. Valitsev partei \u00dchtne Venemaa \u00fcritab m\u00e4ngida v\u00e4ga mitmen\u00e4olist m\u00e4ngu. Demokraatia praegusi valimisi \u00fcle ei ela, kui ainult \u00fcks partei v\u00f5imule tuleb. K\u00fcsimus on, kas j\u00e4\u00e4b konstitutsioon kehtima ja keegi seda ka j\u00e4rgiks, siis on ka autoritaarne v\u00f5im sunnitud selle ees taanduma. Samas NSVLi aegadest on meil vastupidine t\u00f5estus.<\/p>\n\n\n\n
Terrorismis\u00f5da Kui Venemaa puhul leiab netist igasuguseid seisukohti, siis Taliban \u00fcritas ainult korra Internetti tulla, aga kadus varsti \u00e4ra. \u00dchest k\u00fcljest on nad mahaj\u00e4\u00e4nud m\u00f5tlemisega, teisalt on takistanud USA. Iraak, Kuuba sotsialistlike riikidena on Internetti minekus ka v\u00e4ga maha j\u00e4\u00e4nud. Iraagi j\u00e4tkuva s\u00f5ja ajal on vastupanuliikumine \u00fcritanud ka mingeid raporteid netti panna. Erinevalt Venemaast on uudisteallikate kasutatavus palju k\u00fcsitavam. Ei aita isegi v\u00e4ljapraakimine ja kesktee leidmine. USA v\u00e4hendab oma kaotusi umbe k\u00fcmnendiku, vastupanuliikumine suurendab oma v\u00f5ite k\u00fcmme korda.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5rreldes Moskvat ja ameeriklasi, siis Moskvas valetab meedia, USAs pressiesindaja. USA ajakirjandus on sellest n\u00fc\u00fcdseks aru saanud. Iraagis olevate reporterite info kipub olema \u00fchek\u00fclgne, sest see p\u00e4rineb s\u00f5jav\u00e4e pressiesindajatelt. Praegu ei julgeta oma nimimesi enam rindetsooni saata. Praegu on eestlased Iraagis kaitsvate m\u00fc\u00fcride taga aga puutu kohalikega kokku. Vaid Afganistanis on \u00d5nne P\u00e4rl kohaliku elanikuna.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na on Euroopa rinne terrorismis\u00f5jas hakanud vaibuma, radikaalsemad islamijuhid on kontrolli all. Venemaa on \u00fcritanud n\u00e4idata Tsetseeniat terrorismis\u00f5jana. Teravnevad miskip\u00e4rast Iraak, Iraan ja Pakistan. \u00c4ra ei tohiks unustada Kolumbiat.<\/p>\n\n\n\n
Ajakirjanike jaoks on probleem s\u00fcndmuste \u00fchek\u00fclgen kajsatmine. Kui sa kajstad Araablaste poolet siis see on terroristide pool. Al-Jazeera \u00fcritab juurutada Araabia maailmas vaba meediat. Ajakirjandus peab kajastama k\u00f5iki seisukohti. Teisalt, kas ikka peab nt koolim\u00f5rvarile s\u00f5na andma? See on isikliku eetika k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n
Mida haritum on ajakirjanik, seda parem loomulikult. Ajakirjanduses on suur kaadri voolavus, sest suure apsakaga sind p\u00e4rast enam t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5eta. V\u00e4lisuudistes v\u00e4iksem liikumine. Online-meedia ajastul on lapsreporter tagasi tulemas. Ei oska \u00f6elda, kas see liikumine ka kvaliteeti juurde toob.<\/p>\n\n\n\n
Konspekteeris Sandra Maasalu<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sandra Maasalu: Kokkuv\u00f5te Heiki Suurkaski loengust Teisip\u00e4eval, 27. novembril oli RSR ees politoloogia osakonna vilistlane ja Eesti P\u00e4evalehe v\u00e4lisuudiste toimetaja Heiki Suurkask, kes r\u00e4\u00e4kis teemal: “V\u00e4lisuudise s\u00fcnd Eesti P\u00e4evalehes Venemaa ja terrorismis\u00f5ja n\u00e4itel”. Tihti tundub, et ajakirjanikud j\u00e4\u00e4vad pealiskaudseks.ajakirjanikele tundub, et nad ei suuda k\u00f5ike haarata. Hommikul tullakse t\u00f6\u00f6le, \u00fcritatakse leida teemad, millest kirjutada. Kui […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,82],"tags":[],"class_list":["post-1289","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loengud","category-82"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1289\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}