Teos V\u00e4lisluureametilt \u201cEesti rahvusvahelises julgeolekus\u201d
T\u00e4nase jutuajamise kesktelg – tema k\u00f5ne Tallinnas
Oluline n\u00e4ha seoseid pingekollete vahel
K\u00e4is eelmise aasta augustis Bakhmuti l\u00e4hedal rindel, kohtus seal \u00fche brigaadikomand\u00f6riga
Esimene k\u00fcsimus – kas meie Eestis oleme s\u00f5jaks valmis?
K\u00fcsis Eesti armee suuruse kohta ja potentsiaalse v\u00f5imekuse kohta, arvas, et sellest mis meil on ei piisa pikaks ajaks -> teeme k\u00f5ike endast olenevalt, aga iga hetk vaja liitlaste tuge ja reaalset heidutust, et Venemaa ei m\u00f5tleks oma plaane hakata ellu rakendama
Oli eelmine n\u00e4dal New Yorgis P\u00f5hjala ja Baltimaade parlamendi v\u00e4liskomisjoni esimeestega, pani koos rootsi kolleegiga 2003 aluse formaadile, said \u00dcRO juhatusega kokku, esinesid ka Columbia \u00dclikoolis ja Washingtonis kongressi ees
Said kokku ka ukraina esindajaga \u00dcROs, k\u00fcsis, kuidas hindab praegust olukorda \u00dcRO tasandilt
Vastus: pmst maailmas\u00f5da, ei v\u00e4ljendu nagu I ja II maailmas\u00f5da
Mihkelson – oleme sisenenud s\u00f5dade ahelsasse, mis pole tekkinud mingisuguse regionaalse probleemi t\u00f5ttu, vaid selleks, et muuta maailma ja maailmakorda, kaks riiki, kes seda muuta tahavad: Venemaa ja Hiina
Ukraina s\u00f5da – algus 2014 veebruar, kestab k\u00fcmme aastat, alustas Venemaa h\u00fcbriidset r\u00fcnnakut Ida-ja L\u00f5una-Ukrainas, annekteeris Krimmi
T\u00e4nu vabatahtlikele ja kutselisele armeele – esimene r\u00fcnnak suudeti peatada, aga s\u00f5da ei tardunud
Teab mitmeid s\u00f5dureid ja ohvitsere, kes on 10 aastat s\u00f5dinud
V\u00e4ljakutsed maailmakorra muutmisele – 2008\/07, l\u00e4hiajaloo kontekstis siis k\u00f5ige selgem ja j\u00f5ulisem seisukohav\u00f5tt Venemaalt L\u00e4\u00e4nemaailma positsiooni vastutada julgeolekus, pidas M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil oma k\u00f5ne ja andis m\u00f5ista Venemaa huvidest ja kavatsustest rahvusvaheliselt
T\u00e4naseks – nimekiri olemas (pehme riigip\u00f6\u00f6re Eestis 2007 e pronksi\u00f6\u00f6, Gruusia s\u00f5da 2008
GRU eri\u00fcksuse Wagneri t\u00f6\u00f6 – kasutatud maailma erinevates piirkondades (Sahel, Venezuelas olemas, Kataloonia iseseisvusreferendumi j\u00e4rgselt oli Venemaa n\u00f5us saatma sinna Wagneri v\u00f5itlejaid ja raha)
Wagner sekkunud ka 2016 presidendivalimistes, 2024 valimised \u00fched k\u00f5ige olulisemaid tandreid
Iisraeli – Hamasi konflikt – on terve rida vihjeid, miks v\u00f5iks uskuda seda, et Venemaa ei kasutanud vaid \u00e4ra konflikti kaasteket, vaid ka aitas kaasa
Wagner – koolitanud v\u00e4lja Hamasi v\u00f5itlejaid (1960. aastatel KGB – eesm\u00e4rk tekitada Araabia maailmas negatiivset hoiakut USA kohta)
KGB tegevus 1960. ja 70. aastatel – pole kuhugi kadunud, samuti t\u00f6\u00f6tas KGB selle nimel, et luua Kurdistani t\u00f6\u00f6lisparteid
Hamasi r\u00fcnnak – pidi olema piisavalt luureinfot, pole v\u00e4listatud, et sateliidiinfo liikus Venemaalt
Hamasi esindajad enne ja p\u00e4rast r\u00fcnnakut – k\u00e4inud Moskvas osade meediav\u00e4ljaannete andmetel, ilmselt pole arutatud humanitaark\u00fcsimusi
Mariupoli linna piiramine ja h\u00e4vitamine – ei tea siiamaani palju inimesi hukkus, r\u00e4\u00e4gitakse kuni 100 000 hukkunust, ei p\u00e4lvinud nii suurt t\u00e4helepanu maailmas kui see, mida n\u00e4hakse Gazas
Konfliktid\u00fcnaamika ise\u00e4rasus – oleme k\u00f5rvalvaatajad
\u201c20 p\u00e4eva Mariupolis\u201d – film ukraina ja l\u00e4\u00e4ne ajakirjanike koost\u00f6\u00f6s, tegid t\u00f6\u00f6d seal ja kogu maailm sai teada, et r\u00fcnnati s\u00fcnnitusmaja, olid pmst maailmale, j\u00e4id ellu ja suutsid piiramisr\u00f5ngast v\u00e4lja murda
Venemaa tegevus viimaste aastate jooksul – eesm\u00e4rk on kehtiva maailmakorra muutmine
Sisu andes – v\u00e4ga pikaajaline eesm\u00e4rk suruda USA Euroopast v\u00e4lja ja tekitada l\u00f5he USA ja Euroopa vahele, saavutada Euroopas domineeriv j\u00f5ud julgeolekualaselt
Goz\u00f5revi memuaarid – peata oleku hetkes kestis vaevalt pool aastat, alates 1992 kevad hakkas k\u00f5ige tagasi ehitamine, mida t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4ha on
Mihkelsoni enda kogemus 1990. aastatel ajakirjanikuna Venemaal – oli ikkagi tunda L\u00e4\u00e4ne vastasust, sai oma kogemuse T\u0161et\u0161eenia s\u00f5dades Postimehe ajakirjanikuna k\u00e4is (massiivne tapmine ja k\u00fcmned tuhanded hukkunud)
Tegi intervjuu seal Dudajeviga, v\u00e4itis Markole, et see s\u00f5da kestab siin 50 aastat (t\u00e4naseks sellest r\u00e4\u00e4kimise hetkeks 30 aastat)
Dudajev – ennustas ette, et p\u00e4rast Vene riigi \u00fchtsuse taastamist -> v\u00e4lisvallutused
Protsessid, mis praegu toimuvad – taga on s\u00fcgavad juured ja strateegiline tahe maailma muuta, Venemaa ei tee seda \u00fcksi
Hiina – loodeti, et turumajandust integreerides, muutub paremaks, kui oli, aga t\u00e4na – natsionalistlikum ja imperiaalne maailmapilt, toob v\u00e4lja, et muutus hiina poliitikutega, keda tunneb drastiline
Xi t\u00e4na – ei \u00fctle otse, et asendavad maailmas USA juhtrolli
Hiina n\u00e4ol on esimene reaalne j\u00f5ud, kes v\u00f5ib USA positsiooni maailmas ohustada
Liidriks saamise isu – m\u00f5nedki normid tuleb \u00fcmber kirjutada Hiina hierogl\u00fc\u00fcfidega
Xi eesm\u00e4rk elu ajal – Taiwan \u00fchendada mandri-Hiinaga
V\u00f5imatu ilma s\u00f5jalise j\u00f5uta saavutada
Mihkelsoni kogemus – 90% soovivad s\u00e4ilitada status quod, vaid 1-2% n\u00f5us olema Hiina v\u00f5imu all
Hong Kongi s\u00fcndmused – Hiina viskas pr\u00fcgikasti m\u00f5tte \u00fcks riik, kaks s\u00fcsteemi
1997 s\u00f5lmitud leping UKga – kuni 2040 Hiina ei tee muutusi Hong Kongi puhul
Taiwan – geograafia ja ajalugu teine
Hiina – j\u00e4lgib mida Venemaa Ukrainas teeb
Putin ja Xi – s\u00f5lmisid lepingu koos, et nende tahe on \u00fclemuslikum kui K\u00fclma s\u00f5ja ajal loodud s\u00fcsteem
Xi eelmise aasta m\u00e4rtsis riigivisiidil Moskvas – j\u00e4i mulje, et s\u00f5nad poleks pidanud j\u00f5udma RV \u00fcldsuse ette
Lause: \u201cMuutused, mis toimuvad, pole n\u00e4inud sada aastat ja me oleme selle juhid.\u201d
Hiina – pole Venemaaga partner, vaid kasutavad Venemaad enda huvides, eesm\u00e4rk NATOt l\u00f5hkuda ja asendada senine maailmakord, Venemaa sobitub Hiina tegevusplaani
K\u00fcljelt toetavad Venemaad ja Hiinat – Iraan ja P\u00f5hja-Korea
Iraan – varustab Vene armeed droonidega
Venemaa \u00fcritab Iraanilt k\u00e4tte saada ballistilisi rakette
P\u00f5hja-Korea – tulnud m\u00fcrske ja ballistilisi rakette
Suur osa maailma riike – \u00fclekohtuselt nimetatakse globaalseks L\u00f5unaks, Mihkelson ei n\u00f5ustu selle terminiga
On \u00e4raootaval seisukohal, oodatakse s\u00f5ja l\u00f5pplahendust, et kelle poole rohkem vaadata (USA ja L\u00e4\u00e4s vs Venemaa ja Hiina)
See maailm, kus me elasime paar aastat tagasi – ei tule tagasi
S\u00f5dade v\u00f5itjad – kirjutavad \u00fcmber reegelid RV korras
Osad organisatsioonid kaovad
Kuidas on v\u00f5imalik, et oleme koos Venemaaga OSCEs?
Eesti vetostas Venemaa tegevuse Skopjes
Ei n\u00e4e konsensusep\u00f5hist organisatsiooni
Liitlased – \u00fcks platform, kus saaks veel Venemaaga suhelda
Asja saab muuta
Idee koridorides – miks mitte OSCE asemel luua Euroopa Poliitiline liit ja selle pinnalt millegi tekitamine ja seel\u00e4bi v\u00e4listades Venemaa osaluse
Oluline – saaksime aru, mis maailmas toimub ja oskaksime seoseid luua ja liitlastega koost\u00f6\u00f6s luua heidutus, mis meid eemal hoiaks suurest s\u00f5jast.
Venemaa Ukrainas t\u00e4na – inimelud ei loe, midagi pole muutnud, suured kaotused
Sanktsioonid, mis Venemaale kehtestatud – pole suurt tulemust saavutatud, olemas l\u00e4\u00e4nekompaniide tehnoloogia
PIlt rindel – keeruline, aasta saab olema raske
Piirab laskemoon ja relvastus
Markole \u00f6eldi – saatke meile asju mitte testimiseks vaid saatke tuhandeid tanke, lahingup\u00e4eva kulu tankide puhul k\u00fcmme \u00fchikut
miljon m\u00fcrsku – intensiivses faasis \u00fche kuu kulu
Venemaa on suutnud s\u00f5ja peale pandud suur ressurss, eesm\u00e4rk on h\u00e4vitada Ukraina riik
Meie jaoks oluline rinne – ameeriklaste m\u00f5jutamine Kongressil. loodetakse presidendivalimistele
Teada, et Venemaa valmis pikaajaliselt Ukrainas s\u00f5dima – plaan teada
Mida ei tea – Venemaal plaan r\u00fcnnata NATOt, meie andmetel pole olemas
Jutud Venemaa r\u00fcnnakust NATO vastu – pigem hoiatus ja avalik arutelu, et suurendada kaitsekulutusi
Peame Venemaad heidutama
UKraina presidendi \u00fctlused – P\u00e4rast Ukrainat Moldova ja Balti riigid (meie r\u00fcndamine r\u00fcnnak kogu Allianssi vastu)
Pinge ilmselt p\u00fcsib ja kasvab, meil oluline n\u00e4ha seoseid ja
Hoiame liitlas ruumi koos
Heidutuse toimimine ja et usk ei h\u00e4viks
Peame s\u00f5ja Ukrainas v\u00f5itma – Venemaa enesekindlus kasvab vastasel juhul
Probleem – puudub arusaamine pealinnades, kuidas peaks s\u00f5ja v\u00f5it olema ja mis on strateegia, puudub arusaamine, et anda asju vabakasutusse, et viia Venemaa strateegilisele l\u00fc\u00fcasaamisele
Mis segab? – sisepoliitika ja Venemaa m\u00f5ju
Mihkelsoni kohtumine \u00fche kongress womaniga- oli alguses ukrainameelne aga siis l\u00e4ks Poola ja kuulas mingisugust lulut -> Venemaa loob narratiivi, kus \u00fcritatakse n\u00e4idata, et ollakse skeptiline Ukraina aitamises, samuti hoitakse Trumpi liini, massiivne avaliku arvamuse m\u00f5jutamine toimub suures hoos
<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimused
Eesti roll kui kolonialismi all kannatanud riik \u2013 kas peaks Ameerikat \u00f5igustama ja Venemaad halvustama?
Vastus: V\u00f5rdusm\u00e4rkide t\u00f5mbamine USA ja Venemaa vahel on see, mida Venemaa tahab. Venemaa \u00fcritab kasutada s\u00fcndmuste tagaj\u00e4rgi ja toimumist enda huvidest. Venemaa rahad Brexitis – polariseerimise efekt kindlasti. USA puhul suur strateegiline viga oli Iraagi interventsioon p\u00e4rast 2001 aasta terrorir\u00fcnnakuid – l\u00f5i tasakaalu L\u00e4his-Idas v\u00e4lja ja tekitas L\u00e4\u00e4ne vastasust. Venemaa pole ka k\u00e4ed r\u00fcpes istunud. Lennukikaaperdamiste taktika m\u00f5tlesid v\u00e4lja KGB kindralid. K\u00fclma s\u00f5ja ajal saatsid v\u00e4lja suur hulk agente, et s\u00fcstida Kolmandas Maailmas viha L\u00e4\u00e4ne vastu. USA – andnud alust meeleolude tekkimiseks, ei saa v\u00f5rdusm\u00e4rki panna demokraatliku USA ja fa\u0161istliku Venemaa vahele.<\/p>\n\n\n\n
Kui suur on mure Eestis, kui Trump v\u00f5idab?
Vastus: P\u00f5hjust on muretseda. On olnud kontakte Mihkelsonil kongressis, pole enam sellist meest nagu John McKay, suri 2018, oli ka Trumpi vastu. Tema eelmise n\u00e4dala kogemus – paneb m\u00f5tlema mis toimub (\u00f6eldakse v\u00e4lja, et Venemaa on v\u00f5itmatu), paljude seas levinud m\u00f5tteviis, et aitab Ukraina toetamisest, vaja rahu. Trump on \u00f6elnud, et suudab 24h konflikti lahendada. 1987 – Trump k\u00e4is Venemaal ja p\u00e4rast seda tellis osades USA v\u00e4ljaannetes enda kolumni, v\u00e4itis, et pole vaja k\u00f5iki liitlasi toetada. Ka Washingtonis ollakse mures, et Trump v\u00f5ib presidendina NATOst v\u00e4lja astuda. Lohutus on selles, et USAs vaatamata isolatsionistlikele meeleoludele, peavad USAl olema liitlasi, ei saa k\u00f5igega ise hakkama. Isegi kui Trump ei v\u00f5ida, USA \u00fchiskond on keerulises seisus, puudub tugev stabiilsusele ja liitlassuhetele orienteeritud poliitlist juhtkonda on raske ette n\u00e4ha. Venemaa loodab, et Trump ei v\u00f5ta tagasihoidjaid. Washingtonis \u00fchel kohtumisel oli olnud \u00fchel \u00f5htus\u00f6\u00f6gil Trumpi toetajatega ja kiideti seal Orbanit<\/p>\n\n\n\n
McCarthy tagandamine, mida toetasid demokraadid, mis teie isiklik arusaam?
Vastus: L\u00f5he on vabariiklaste ja demokraatide vahel meeletu, poliitiline v\u00f5itlus on meeletu, ratsionaalsus l\u00e4heb tahaplaanile. Praegune spiiker Johnson kardab panna Ukraina k\u00fcsimust h\u00e4\u00e4eltusele. Alguses plaan, et abirahad koos kokku panna. Homme h\u00e4\u00e4letus abipaketti \u00fcle Senatis. 80% kongressi liikmetest Ukraina toetamise poolt, kasvanud plahvatsulikult nende hulk, kes ei toeta Ukrainat. Trump ise – tema tasuta l\u00f5unaid ei jaga. Kumab tahe s\u00f5da l\u00f5petada meile ebameeldivatele ja ka Ukrainale ebameeldivatele tingimustele.<\/p>\n\n\n\n
Mis on Euroopa riikide vaheline \u00f5hkkond, kuidas on?
Vastus: USA kongressi otsus – president ei saa ilma kongressita USAd NATOst v\u00e4lja viia, aga kui president algatab, siis juba v\u00f5imalik ahel, mis meile ei meeldi. Meile see variant \u00fcldse ei meeldi. Ridamisi Euroopa poliitikud \u00fctlevad, et peame olema valmis k\u00e4ituma ilma USAta mingitel teemadel. K\u00f5ige olulisem NATO puhul – tuumaheidutus, mis on olemas USA n\u00e4ol, UK ja Prantsusmaa heidutus vaid enda julgeolekut silmas pidav. Lihtsalt \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on Ameerikaga k\u00f5ik – teeme seda, mida Venemaa tahab. Eestis – kui keeruline kaitsesse raha panna, aga igal pool raha puudu. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides – keeruline v\u00e4ljendada tahet, et suurendada kaitseinvesteeringuid, enne kui korralike pauke pole, ei j\u00f5ua kohale, et asi on oluline. Trumpi hullamine – aitab panna m\u00f5tlema sellele, et peab kaitsesse rohkem investeerima, on n\u00e4ha, et positiivne liikumine toimub, natuke aeglane. Kui peame j\u00e4rgmine aasta \u00fcksi hakkama saama – karm v\u00e4rk sel juhul. V\u00e4ljakutsetele tuleb vastu astuda. Eesti riigil on vinge diplomaatide kaader, kellel on hea kogemus ja Eesti toimimise tase on k\u00f5rge. Soome ja Rootsi liitumine NATOga – meie jaoks v\u00e4ga hea, t\u00f5stab esile siinse geostrateegilise t\u00e4htsuse.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teos V\u00e4lisluureametilt \u201cEesti rahvusvahelises julgeolekus\u201dT\u00e4nase jutuajamise kesktelg – tema k\u00f5ne TallinnasOluline n\u00e4ha seoseid pingekollete vahelK\u00e4is eelmise aasta augustis Bakhmuti l\u00e4hedal rindel, kohtus seal \u00fche brigaadikomand\u00f6rigaEsimene k\u00fcsimus – kas meie Eestis oleme s\u00f5jaks valmis?K\u00fcsis Eesti armee suuruse kohta ja potentsiaalse v\u00f5imekuse kohta, arvas, et sellest mis meil on ei piisa pikaks ajaks -> teeme k\u00f5ike endast […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":12866,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,109],"tags":[],"class_list":["post-12855","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-109"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12855","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12855"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12855\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12866"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12855"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12855"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}