Novembrikuiste pimedate \u00f6\u00f6de m\u00f6\u00f6da saatmise v\u00f5rdkujuks on saanud P\u00d6FF, mis t\u00e4navugi paistab silma oma laiahaardelise programmi poolest, k\u00e4sitledes piirideta nii igavikulisi inimeseks olemise temaatikaid kui ka teravalt p\u00e4evakajalisi poliits\u00fcndmusi. Peagi l\u00f5ppeva P\u00d6FFi vaimus ongi ehk paslik hinnata meie vaba kino olemuslikkust, seda enam veel v\u00f5rdluses nende riikide valitsustega, kes k\u00e4sitlevad filmikunsti kui ohtlikku poliitilist vahendit, mida l\u00e4bi tsenseerimise ja j\u00e4relvalve ohjeldada tuleb.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4navu, 2023. aasta 14.oktoobril leiti Iraani kultuslik re\u017eiss\u00f6\u00f6r Dariush Mehrjui ja tema abikaasa nende kodust Karaji linnas surnuks pussitatutena. Kuigi s\u00fc\u00fcdlast ega motiivi ei ole v\u00f5imuorganid avalikustanud, levib Teherani v\u00f5imu kriitikute seas kahtlus v\u00f5imu seotuse osas antud olukorras. Nimelt, \u00f5nnestunud katses k\u00f5rvaldada riigi ametliku ideoloogiaga vastuk\u00e4ivate ja julgelt provotseerivate avaldustega re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kelle filmidegi l\u00e4biv joon on rahulolematus n\u00fc\u00fcdisaegse Iraani vastu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast 1979. aasta islami revolutsiooni Iraanis, andis Mehrjui (1939-2023) v\u00e4lja filmi \u201cKool, kus me k\u00e4isime\u201d, mis kujutab \u00fclevaatlikult repressiivset re\u017eiimi, n\u00e4itlikustades seda koolijuhiga, kes \u00f5pilasi v\u00e4\u00e4rkohtleb. V\u00f5imud sellele linastumise luba ei andnud ning k\u00fcmmekond aastat hiljem avaldati see tugevalt tsenseeritult. Revolutsiooni j\u00e4rel j\u00e4tkas Mehrjui uue re\u017eiimi all v\u00f5imu kritiseerivate filmide v\u00e4ntamist.<\/p>\n\n\n\n T\u00f5ik, mis Mehrjui vastuolulisust Iraani v\u00f5imu jaoks ilmestab, on Mehrjui aasta tagune riikliku tsensuuri hukkam\u00f5istu k\u00f5ne, kus ta v\u00e4ljendas end t\u00e4is kinosaali ees: \u201cMa tahan vastu v\u00f5idelda. Tapke mind, tehke minuga midaiganes\u2026 laastage mind, aga ma tahan oma vabadust.\u201d<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mehrjui oli alusepanija iraani kaasaaegsele kinole, olles filmiga \u201cLehm\u201d (1969) \u00fcks esmaseid Iraani uue laine liikumise suuna m\u00e4\u00e4ratlejaid. Uut lainet iseloomustab eneseteadlikkuse t\u00f5us, dokumentaalne jutuvestmine, mis keskendub madal- ja keskklassi puudutavatele teemadele ning poliitiliste narratiivide esitlemisele. \u00dchtlasi hakati viljelema v\u00e4\u00e4rtkinofilme, vastandudes eelnevale teatraalsele ja kommertslikule filmikultuurile; seega on uued loodavad filmid v\u00e4liselt kunstilised ja poeetilised, ent temaatikalt poliitilised.<\/p>\n\n\n\n Iraani valitsus on v\u00e4ga tugevalt \u00e4ra reguleerinud filmiseadused: mida filmides v\u00f5ib k\u00e4sitleda ja mida mitte. N\u00e4iteks ei tohi filmid kritiseerida valitsust v\u00f5i propageerida vastandlikke ideoloogiaid. Filmid peavad l\u00e4htuma islami moraalidest ega tohi mingil kujul jumalat teotada. Samuti ei tohi need sisaldada intiimset sisu, mis l\u00e4heb vastuollu traditsiooniliste soonormidega.<\/p>\n\n\n\n Status quole vastu hakkamine, mis ei j\u00e4rgneks otseste represseerivate tagaj\u00e4rgedega eeldab meile tuttavat jaankrossilikku k\u00f6iel k\u00f5ndimist.<\/strong> N\u00f5nda peavad tegutsema ka need Iraani re\u017eiss\u00f6\u00f6rid ja filmitegijad, kes taotlevad tsensuuri kiuste oma loomes sotsiaalsete n\u00f5rkkohtade teadvustamist ning \u00fchiskondlikest piirangutest lahti \u00fctlemist.<\/p>\n\n\n\n \u00c4sja lahkunud Dariush Mehrjui v\u00f5imekus navigeerida tsensuuri regulatsioonides sotsiaalselt kriitilise s\u00f5numite edastamiseks l\u00f5i stamp-taktikad, millest ka uue aja re\u017eiss\u00f6\u00f6rid l\u00e4htuvad. Mehrjuile k\u00f5ige iseloomulikum oli s\u00fcmbolite ja allegooriate kasutamine, nagu eelnevalt v\u00e4ljatoodud \u201cLehmaski\u201d. See on loonud t\u00e4nase iraani filmikunsti maine ka k\u00fcllaltki poeetiliseks, ent peamine p\u00f5hjus on siiski tsensuuri \u00fclekavaldamine.<\/p>\n\n\n\n \u00dchtlasi on \u00fcheks taktikaks ka dokumentaalfilmi stiilis narratiivi loomine. Selle kaudu avaldub v\u00f5imalus p\u00e4riselulisi probleeme portreerida m\u00f5jusalt, andes s\u00f5na ka marginaliseeritutele. Selline viis on omane ehk praeguse aja prominentseimale iraanlasest re\u017eiss\u00f6\u00f6rile, Jafar Panahile.<\/p>\n\n\n\n Panahi sattus t\u00e4navu suure meedia t\u00e4helepanu alla, kui p\u00e4rast 14-aastast riigist lahkumise keeldu ta Iraanist lahkus, k\u00fcll aga ei ole senini teada, kuhu ta l\u00e4ks. Spekuleeriti, et Panahi on teel \u017e\u00fcriiliikmena Cannes\u2019i filmifestivalile, mis retrospektiivis t\u00f5ele ei vastanud. M\u00f5ndade kriitikute t\u00f5lgenduses sekkusid Iraani v\u00f5imud, kes takistuseks osutusid.<\/p>\n\n\n\n Jafar Panahi on Iraani dissidentluse vankumatu s\u00f5dur. 2010 m\u00e4\u00e4rati talle 20aastane reisimise ja filmitegemise keeld. Sellest hoolimata j\u00e4tkas Panahi kodustes oludes filmitegemisega. Ilmekaim n\u00e4ide on ehk \u201cSee ei ole film\u201d, p\u00e4evikuvormis vaatlus Panahi elust koduarestis, mis smuugeldati s\u00fcnnip\u00e4evakooki peidetud m\u00e4lupulgaga Iraanist Cannes\u2019i, kus seda festivalil ka n\u00e4idati. Piiratud 13 aasta jooksul on ta salamisi v\u00e4lja andnud 6 t\u00e4ispikka filmi, v\u00f5ites seejuures ka l\u00e4\u00e4nemaailma v\u00f5istlusprogrammides ohtralt auhindu.<\/p>\n\n\n\n juuli Panahi arreteeriti, kui ta Teherani prokur\u00f6rilt p\u00e4ris kaasdissidendist filmitegija Mohammad Rasoulofi kohta, kes paar p\u00e4eva p\u00e4rast valitsuse kritiseerimist kadus. Selle aasta veebruaris Panahi vabastati p\u00e4rast n\u00e4ljastreigi alustamist.<\/p>\n\n\n\n aasta World Press Freedom Indexi meediavabaduse hinnangu j\u00e4rgi asetub 180 riigi seast Iraan 177. kohale. On k\u00f5nekas, et niiv\u00f5rd karmilt reguleeritud ja tsenseeritud \u00fchiskonnas leidub dissidente, kelle hingeasjaks l\u00e4bi filmi kui meediumi on juhtida t\u00e4helepanu re\u017eiimi julmusele ja \u00fchiskonna kontrollimisele. Ehk on ka meie, meediavabadust viljelevate, \u00fclesanne meediavabadust rikkuvate riikide dissidentide loome toetamine, nende linastamine rahvusvahelistel festivalidel ning kasutada kino humaanse poliitika ajamise tandrina.<\/p>\n\n\n\n Allikad<\/em><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.theguardian.com\/world\/2023\/oct\/16\/prominent-iranian-film-maker-dariush-mehrjui-stabbed-to-death-alongside-his-wife<\/a><\/p>\n\n\n\n