{"id":1150,"date":"2021-02-23T18:15:00","date_gmt":"2021-02-23T16:15:00","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=1150"},"modified":"2023-08-31T21:47:15","modified_gmt":"2023-08-31T18:47:15","slug":"rsris-alar-kilp-laane-demokraatia-joudmine-ristteele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2021\/rsris-alar-kilp-laane-demokraatia-joudmine-ristteele\/","title":{"rendered":"Alar Kilp: L\u00e4\u00e4ne demokraatia j\u00f5udmine ristteele"},"content":{"rendered":"<p>Miks Alan Dershowitz ja Frank Furedi? Dershowitz on \u00f5igusteadlane ja tema puhul on t\u00e4htis erapooletus ja k\u00f5ikide erapooletu kohtlemine. Dershowitz ei esinda Ameerika \u00f5igusteadlasi ja Furedi ei esinda sotsiolooge. Nad on \u00fcksikud m\u00f5tlejad ja omal erialal ainulaadsed. Sotsioloogias saaks justkui rahulikumalt anal\u00fc\u00fcsida mis on populism. \u00d5igusteadlane peab vaatama otsustuse \u00f5iguslikku sisu. Vaatab juhtumeid teise nurga alt kui politoloog v\u00f5i ajakirjanik.Tegu on autoritega, kes on saanud palju kriitikat. Neil on oma akadeemiline, sokraatiline stiil. Viitavad oma raamatutes Lockeile.<\/p>\n\n\n\n<p>Sallivusest on ajaga kujunenud n\u00f5rkus. Varasemalt on olnud k\u00f5ikidel oma veendumused, kogemused. Ei olda vastaspoolega n\u00f5us, aga on vastastikune suhtlemine ehk sallivus.<\/p>\n\n\n\n<p>Durkheim &#8211; leidke m\u00f5tleja, kes seda asja, mis teid huvitab, h\u00e4sti tunneb ja s\u00fcvenege sellesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Dershowitch on Trumpi tagandamish\u00e4\u00e4letuse suhtes kriitiline. Senatis juristina enam ei esine, aga esimese tagandamise ajal esines. Esindanud inimesi nagu Weinstein, Bill Clinton\u2026 Dershowitz on kirjutanud \u00fcle 20 raamatu &#8211; kaitsnud v\u00e4ga vastuolulisi isikuid. BBC Hardtalkis r\u00e4\u00e4kis Dershowitz, et Trumpi k\u00e4itumise k\u00fcsimuse peale r\u00f5hutas pigem, et kongress eiras p\u00f5hiseadust viiel erineval moel.<\/p>\n\n\n\n<p>7. jaanuaril (p\u00e4ev peale kapitooliumi r\u00fcndamist) tuli APSA seisukoha avaldus. Selle j\u00e4relkaja- mis both sideism see on. Sellele j\u00e4rgnes vabandus. (kahetseme, et kasutasime s\u00f5napaari m\u00f5lemad pooled). Both- sides- ism &#8211; raamistus, n\u00e4iteks BLM ja ALM vastandumine. Tekib justkui arusaam, et \u00fchepoolsus on justkui norm. Dershowitz: shoe on the other foot test- kui presidendiks oleks saanud Clinton, ka siis ei oleks Dershowitz olnud Clintoni poolel vaid p\u00f5hiseaduse poolel. Furedi s\u00f5nul on sallivuses toimunud nihe. \u201cMul on \u00f5igus, sul ei ole ja seega ma sind ei salli.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Dershowitzi s\u00f5nul s\u00fc\u00fcdistus ei kao, see j\u00e4\u00e4b elama ka peale juhtumi lahendamist. Dershowitzi raamat t\u00fchistamiskultuurist r\u00e4\u00e4gib varasemalt, nt ajaloos piltidelt kustutamisest. Sotsiaalmeedias on t\u00fchistamine raskesti m\u00e4\u00e4ratav. Ei tea kelle algatusel ja mille p\u00f5hjal, terve protseduur muutub n\u00e4htamatuks ja anon\u00fc\u00fcmseks. Sealt tuleb, et k\u00f5ik kes on erimeelt v\u00f5etakse pildilt maha.<\/p>\n\n\n\n<p>Dershowitz \u201cThe case of liberalism in an age of extremism\u201d &#8211; miks liberalism on ohus. Ja miks on see \u201cteistest ismidest parem\u201d.Kasutab m\u00f5istet vasak\u00e4\u00e4rmus &#8211; keegi kes ei salli lahknevaid vaateid. Kui Dershowitzilt k\u00fcsida, kas sulle meeldib Trump, siis ta toob v\u00e4lja asjad mis president on teinud. Trumpi suhtes mustvalge hoiak- Aga kui tegu oleks Hitleri tegevuse hindamisega?<\/p>\n\n\n\n<p>Furedi &#8211; hirm, laste kasvatamine, \u201cDemocracy under siege\u201d, \u201cPopulism and the european culture wars\u201d, \u201cWhy borders matter\u201d debateerib Karl Popperi m\u00f5tetega &#8211; need kes on piiride vastased, vajavad ka tegelikult piire ja loovad neid uuesti, lihtsalt teistsuguseid. Loomup\u00e4rased piirid peaksid olema.<\/p>\n\n\n\n<p>Kas parem\u00e4\u00e4rmuslus ei liigu keskmesse ja liberaalsus eemale?<\/p>\n\n\n\n<p>Dershowitzi loogika on, et USA presidendiks valiti inimene, kes v\u00e4ljendab seda liberaalset tsentrit. Reaalsed otsused peavad juhtuma kompromissi teel ja seega nad kipuvad j\u00e4\u00e4ma tsentristlikuks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kas eesti liigub parem\u00e4\u00e4rmusluse suunas? Mis t\u00f5endid meil on. Kas parem\u00e4\u00e4rmuslus paistab lihtsalt v\u00e4lja v\u00f5i me p\u00e4riselt liigume sinnapoole? Kui t\u00f5rvikut kantakse kuskil mujal peale EKRE t\u00f5rvikurongk\u00e4igu siis kas see raamistus on automaatne.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Saab seostada erinevaid s\u00fcndmusi. Globaliseerumine j\u00e4tkub ja tugevam j\u00f5ud on see mis globaliseerib ja killustunud j\u00f5ud reageerivad. Bothsidesismist v\u00e4simus &#8211;<\/p>\n\n\n\n<p>Vabariigi aastap\u00e4eva k\u00f5nedes Meri moraliseeris riigiametnike ja kohtunike kallal. Kaljulaid k\u00f5neles sellest: \u201carmas riigikogu, millega te tegelete?\u201d Kriitiline s\u00f5num poliitikutele on, et inimesed v\u00f5\u00f5randuvad poliitikast, sest kogu selle tegevuse maine on alla viidud. See kelle suhtes sa oma rahulolematust v\u00e4lja elad ei pruugi olla s\u00fc\u00fcdi su probleemis.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Miks Alan Dershowitz ja Frank Furedi? Dershowitz on \u00f5igusteadlane ja tema puhul on t\u00e4htis erapooletus ja k\u00f5ikide erapooletu kohtlemine. Dershowitz ei esinda Ameerika \u00f5igusteadlasi ja Furedi ei esinda sotsiolooge. Nad on \u00fcksikud m\u00f5tlejad ja omal erialal ainulaadsed. Sotsioloogias saaks justkui rahulikumalt anal\u00fc\u00fcsida mis on populism. \u00d5igusteadlane peab vaatama otsustuse \u00f5iguslikku sisu. Vaatab juhtumeid teise nurga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":1151,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,68],"tags":[],"class_list":["post-1150","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-68"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1150"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1150\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1151"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1150"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1150"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}