{"id":10829,"date":"2023-12-13T13:55:31","date_gmt":"2023-12-13T11:55:31","guid":{"rendered":"https:\/\/rsr.ut.ee\/?p=10829"},"modified":"2023-12-16T21:46:11","modified_gmt":"2023-12-16T19:46:11","slug":"david-ilmar-lepasaar-beecher-rsris-tornide-all-ja-muuride-vahel-rahvusvahelised-suhted-uleilmastumise-ja-dekolonisatsiooni-ajastul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/loengud\/2023\/david-ilmar-lepasaar-beecher-rsris-tornide-all-ja-muuride-vahel-rahvusvahelised-suhted-uleilmastumise-ja-dekolonisatsiooni-ajastul\/","title":{"rendered":"David Ilmar Lepasaar Beecher RSRis: Tornide all ja m\u00fc\u00fcride vahel: Rahvusvahelised suhted \u00fcleilmastumise ja dekolonisatsiooni ajastul"},"content":{"rendered":"<p>Rahvusvaheliste suhted kui eraldi uurimisvaldkond tekkis s\u00f5dadevahelisel ajal, t\u00e4psemalt 1919. Esimene osakond Walesis. Hakatakse \u00f5petama Euroopas, v\u00e4ikses \u00fclikoolis ja v\u00e4ikses linnas, mitte kusagil Euroopa keskuses. Huvitaval kombel on tegemist k\u00f5ige rahvuslikuma \u00fclikooliga Walesis ja ilmselt ka kogu Suurbritannias.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Maailma ajalugu tegeleb nii \u201eomade\u201c kui ka \u201ev\u00f5\u00f5raste\u201c k\u00fcsimustega. L\u00e4bivad teemad, mis iseloomustavad eri aegu. Maailma ajaloos on nn \u201eomad\u201c ja \u201ev\u00f5\u00f5rad\u201c. See, kuidas nad jagunevad, ongi see, mida \u00f5petatakse maailma ajaloo kontekstis. Kas nad l\u00f5imuvad v\u00f5i nad l\u00f5henevad?<\/p>\n\n\n\n<p>Olulisim k\u00fcsimus maailma ajaloo puhul on \u00f5igluse k\u00fcsimus. Mis teeb \u00f5iglasliku maailma?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kaks \u00f5igluse keelt (kuidas muuta maailma \u00f5iglasemaks)\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Piiride t\u00f5mbamine \u2013 Kui maailm muutub l\u00e4bi piiride t\u00f5mbamise \u00f5iglasemaks, a-la kui anname p\u00f5lisrahvastele oma riigid. N\u00e4iteks linn kui koht ja turg, kus m\u00fc\u00fcakse toodangut. Linnal on m\u00fc\u00fcrid, mis kaitsevad, mis t\u00e4hendavad ka tapmiskeeldu. Keskaja linna v\u00f5ibki seega defineerida l\u00e4bi m\u00fc\u00fcride ja turgude.<\/li>\n\n\n\n<li>Piiride \u00fcletamine \u2013 V\u00f5ib t\u00e4hendada ka imperialismi, teiste tapmist, koloniseerimist.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kaks suurt loogikat, mis on j\u00e4\u00e4nud p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. Piiride \u00fcletamine, mis t\u00e4hendab \u00fcleilmastumist ja piiride t\u00f5mbamine, mis t\u00e4hendab dekolonisatsiooni. M\u00f5lemad on kuidagi nurjunud.<\/p>\n\n\n\n<p>I Tornide lugu: \u00fcleilmastumine.<\/p>\n\n\n\n<p>Francis Fukuyama \u2013 \u201eAga sajand, mis algas t\u00e4ieliku enesekindlusega l\u00e4\u00e4ne liberaaldemokraatia v\u00f5iduk\u00e4iku, n\u00e4ib oma l\u00f5pul naasvat tagasi sinna, kust algas: tegemist ei ole \u201eideoloogia l\u00f5puga\u201c vaid kapitalismi ja sotsialismi \u00fchtekoondumisega nagu varem ennustati, vaid majandusliku ja poliitilise liberalismi h\u00e4benematu v\u00f5iduga.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Majanduse \u00fcleilmastumine ja poliitika liberaliseerimine v\u00f5inuks t\u00e4hendada paradiisi maa peal.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcleilmastumine kui maailma lugu. \u00dcleilmastumise termin aastast 1983, kuigi r\u00e4\u00e4giti ka juba 1960 aastatel globaalsest k\u00fclast (Marshall McLuhan). Suur ajaloo tulemus on inimeste kokkutoomine, ehk piiride \u00fcletamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Maa t\u00f5us kui k\u00f5ige olulisem pilt 20 sajandist. Esimene v\u00f5imalus inimkonnana n\u00e4ha ennast tervikuna ja n\u00e4ha ennast globaalses k\u00fclas.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcleilmastumine kui paabeli torni lugu \u2013 Torn kui v\u00f5imu keskus.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Majanduslik l\u00f5henemine<\/li>\n\n\n\n<li>Poliitiline l\u00f5henemine<\/li>\n\n\n\n<li>Kultuuri l\u00f5henemine<\/li>\n\n\n\n<li>Keskkondlik l\u00f5henemine<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Nii m\u00fc\u00fct kui ka reaalne lugu. V\u00f5imu s\u00fcmbol paremast ajast.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskajal kirikud, k\u00f5rgeimad tornid seotud usuga. N\u00e4itasid, kus on suurem v\u00f5im. Alles 19. sajandil hakkavad ilmuma muud, usust s\u00f5ltumatud tornid, mis t\u00e4hendavad imperialismi. Eiffeli torn kui tehnoloogia v\u00f5iduk\u00e4ik, sisuliselt rongir\u00f6\u00f6pad taevasse. K\u00f5rgusega t\u00e4histame \u00fcleilmastumist, kokkutulemist. Prantslased kujutasid ennast kui rahvausvaheliste v\u00e4\u00e4rtuste kandjaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Tatlini torn \u2013 NSVL, justkui Paabeli torni ja Eiffeli torni segu (400m k\u00f5rge). Loodud olema kolmanda internatsionaali peakontoriks. Torn kui koguaeg olnud piiride\u00fcletamise s\u00fcmbol. 20. saj maailma k\u00f5rgeim torn Maailma kaubanduskeskus 417m. Torn ei leevendanud maailma tegelikke pingeid.<\/p>\n\n\n\n<p>Suurimad tornid igalpool on sisuliselt ikkagi kaubanduskeskused.<\/p>\n\n\n\n<p>Burj Khalifa vaatamises peitub pilk, millega vaadati omal ajal juba paabeli torni.<\/p>\n\n\n\n<p>II M\u00fc\u00fcride lugu: Dekolonisatsioon<\/p>\n\n\n\n<p>Aberswythi \u00fclikoolis 1919 esimene rahvusvaheliste suhete osakond.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dclikooli ja teaduse areng:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Piiride t\u00f5mbamine: erialade ja teadmiste paljunemine = paaeli torn<\/li>\n\n\n\n<li>Piiride \u00fcletamine: universaalne teadus ja t\u00f5de = \u00fcleilmastumine (interdistsiplinaarsus \u2013 n. semiootika). K\u00f5ik on \u00fche maailmapildi osa. Eesm\u00e4rk on alati olnud luua \u00fchist t\u00f5de, \u00fcist pinda.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Milleks oli vaja rahvusvaheliste suhete osakonda? \u2013 S\u00f5ja ja rahu k\u00fcsimus. Kohe p\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da hakati tegelema.<\/p>\n\n\n\n<p>Mis on 24. veebruaril 1918 ja 4. juulil 1776 \u00fchist? \u2013 Eesti ja Ameerika iseseisvumine. T\u00e4histavad t\u00e4pselt samu asju \u2013 iseseisvus, suver\u00e4\u00e4nsus, impeeriumist vabanemine.<\/p>\n\n\n\n<p>Enamus riikidel oma iseseisvumislugu m\u00f5ne erandiga (Hispaania). V\u00f5\u00f5rv\u00f5imust vabanemine, \u00f5igluslik tegu t\u00f5mmata piir enda ja v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>1900 = 50 ebam\u00e4\u00e4rast riiki<\/p>\n\n\n\n<p>2000 = 200 (rahvus)riiki<\/p>\n\n\n\n<p>Viimased 500 aastat on riikide tekkimise ajalugu.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Riigid:\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Piiride t\u00f5mbamine<\/li>\n\n\n\n<li>M\u00fc\u00fcride ehitamise lugu<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcleilmastumine\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Piirde \u00fcletamine<\/li>\n\n\n\n<li>Tornide ehitamise lugu<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Mis on inimesel maailma ajaloos?<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Rahvuslik kultuur (nationalism)<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5rdsed poliitilised \u00f5igused<\/li>\n\n\n\n<li>Horisontaalsed suhted<\/li>\n\n\n\n<li>Theodor Herzeli juudi riik (1896) kui lahendus juudi k\u00fcsimusele<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Klassi huvid (kapitalism ja sotsialim)<\/li>\n\n\n\n<li>Ebav\u00f5rdsed majandulikud v\u00f5imed<\/li>\n\n\n\n<li>Vertikaalsed suhted: alluvad ja \u00fclemused<\/li>\n\n\n\n<li>Ludwig Zamenhofi esperanto (1887) kui lahendus juudi k\u00fcsimusele<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Ei saa elada vaid piirideta, inimesed tahavad ka endale kodu, mille eelduseks on ikkagi mingisugused piirid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaks nurjatud konflikti<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa sissetung Ukrainasse<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Sunnitud vendlus?<\/li>\n\n\n\n<li>Venelased ja ukrainlased on \u00fcks rahvas<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Palestiina ja Iisrael<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00f5imatu vendlus?<\/li>\n\n\n\n<li>Juudid ja palestiinlased ei saa olla kunagi \u00fcks rahvas<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>1919 oli lootust palestiinlaste ja juutide kooseluks. Faisali-Weizmanni kokkulepe.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheliste suhted kui eraldi uurimisvaldkond tekkis s\u00f5dadevahelisel ajal, t\u00e4psemalt 1919. Esimene osakond Walesis. Hakatakse \u00f5petama Euroopas, v\u00e4ikses \u00fclikoolis ja v\u00e4ikses linnas, mitte kusagil Euroopa keskuses. Huvitaval kombel on tegemist k\u00f5ige rahvuslikuma \u00fclikooliga Walesis ja ilmselt ka kogu Suurbritannias.&nbsp; Maailma ajalugu tegeleb nii \u201eomade\u201c kui ka \u201ev\u00f5\u00f5raste\u201c k\u00fcsimustega. L\u00e4bivad teemad, mis iseloomustavad eri aegu. Maailma ajaloos [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":10830,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[],"class_list":["post-10829","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10829","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10829"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10829\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10830"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10829"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10829"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10829"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}