Ilmselt on iga\u00fcks meist, eriti lapsep\u00f5lves, unistanud kosmonaudiks saamisest. Kosmos on alati olnud tundmatu, salap\u00e4rane ja m\u00fcstiline. Seega on igasugused k\u00fcsimused, mis keskenduvad kosmoseobjektide avastusele v\u00f5i t\u00f5en\u00e4olistele ohtudele, uutele arenguv\u00f5imalustele v\u00f5i hoopis piirangutele, alati \u00e4ratanud enamuse t\u00e4helepanu. <\/p>\n\n\n\n
Kui palju raamatuid ja filme on sellele p\u00fchendatud (igavene k\u00fcsimus, kas see on l\u00f5pmatu?) kosmosele, selle saladustele, meie jaoks arusaamatutele protsessidele ja h\u00e4mmastavatele juhtumitele? Kui palju teooriaid, uuringuid ja vaidlusi tekib \u00fcheainsa t\u00e4he kohta, mis asub meie planeedist miljonite kilomeetrite kaugusel? Kui palju uskumusi on inimestel kosmoseobjektide kohta? Seda k\u00f5ike on v\u00f5imatu selgeks saada, nagu \u00f6ises taevas t\u00e4hti kokku lugeda. <\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned inimesed ei m\u00f5tle isegi elu peale v\u00e4ljaspool Maad. Keskmine inimene teab kosmosest vaid paar fakti: n\u00e4iteks seda, millised planeedid moodustavad meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00f5i et esimene mehitatud kosmoselend toimus 12. aprillil 1961. aastal. <\/p>\n\n\n\n
Kuigi meil pole teada, mis varitseb selle valju vaikuse s\u00fcgavuses, astub inimkond v\u00e4ikeseid samme selle universumi piirkonna suunas ja teeb seda \u00fcheskoos. <\/p>\n\n\n\n
Kuidas jagavad riigid ruumi omavahel, kui sellel pole piire? <\/p>\n\n\n\n
Selle k\u00fcsimuse keskmes on kosmosepoliitika. Mis see on? Kosmosepoliitika on ulatuslik suund, mis h\u00f5lmab v\u00e4ga erinevaid poliitilisi protsesse. N\u00e4iteks, \u00fcheks kosmosepoliitika \u00fclesandeks on luua ja kohaldada kosmoseseadusi ja \u00f5igusakte, teha poliitilisi otsuseid seoses \u00fcksikute riikide kosmoselendude ja kosmose kasutamisega nii tsiviil- kui ka s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel. <\/p>\n\n\n\n
Kosmose\u00f5igus, mis \u00fchendab kosmose tegevust reguleerivad riiklikud ja rahvusvahelised \u00f5igusaktid, on saanud teiseks \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks kosmosepoliitika valdkonnaks. Kosmose\u00f5igus tekkis koos maailma esimese tehissatelliidi, \u201cSputnik 1\u201d, orbiidile saatmisega N\u00f5ukogude Liidu poolt 1957. aasta oktoobris. See s\u00fcndmus algatas kosmose\u00f5iguse arengu, mille eesm\u00e4rk oli kosmose ressursside kasutamine seadusandlikus vormis. N\u00fc\u00fcdseks koosneb rahvusvaheline kosmose\u00f5igus kuuest lepingust, viiest deklaratsioonist ja muudest \u00dcRO Peaassamblee resolutsioonidest. \u00dcRO kosmosek\u00fcsimuste b\u00fcroo (UNOOSA) vastutab rahvusvahelise kosmose\u00f5iguse rakendamise eest ning n\u00f5ustab ka valitsusi ja valitsusv\u00e4liseid organisatsioone k\u00fcsimuste korral .<\/p>\n\n\n\n
Lisaks \u00dcRO kosmosek\u00fcsimuste b\u00fcroole (UNOOSA) on alates 1960. aastast tegutsenud Rahvusvaheline Kosmose\u00f5iguse Instituut. Selle instituudi eesm\u00e4rk on t\u00e4ita kosmose\u00f5iguse arendamise \u00fclesandeid. Instituudi \u00fclesannete hulka kuuluvad kosmose uurimise ja kasutamise \u00f5iguslike ja sotsiaalteaduslike aspektide uurimine, pidevate kooslolekute ja kollokviumite l\u00e4biviimine. Rahvusvaheline Kosmose\u00f5iguse Instituut t\u00f5estab oma \u201crahvusvahelisust\u201d sellise teguriga, et selle liikmed on p\u00e4rit enam kui 40 riigist. <\/p>\n\n\n\n
Kosmosepoliitika eeldab loomulikult ka rahvusvahelisi lepinguid, kuna see kattub teiste riikidega teaduse, kaitse, \u00e4ritegevuse ja riiklike kosmoseprogrammide valdkonnas. Enamiku rahvusvaheliste lepingute, n\u00e4iteks 1967. aasta Kosmoselepingu, eesm\u00e4rk on kosmose rahumeelse kasutamise maksimeerimine, selle militariseerimise piiramine ning riikide vastutusele v\u00f5tmine kosmosetegevuse eest.<\/p>\n\n\n\n
Nende hulka kuulub n\u00e4iteks osaline tuumakatsetuste keelustamise leping, mis j\u00f5ustus 10. oktoobril 1963. aastal. See leping h\u00f5lmab tuumarelvakatsetuste ja tuumaplahvatuste keelustamist atmosf\u00e4\u00e4ris ja kosmoses. 1. septembril 1972. aastal ratifitseeriti Vastutuse konventsioon. See laiendab Kosmoselepinguga kehtestatud vastutuseeskirju. Selle s\u00e4tete kohaselt on riik rahvusvaheliselt vastutav k\u00f5igi oma territooriumil k\u00e4ivitatud kosmoseobjektide eest. Hiljuti, 2021 aasta juulis ja oktoobris, tegi Hiina kosmosejaam Tiangong, mille pardal oli kolm astronauti, \u201cv\u00e4ltimisman\u00f6\u00f6vri(d)\u201d, et v\u00e4ltida kokkup\u00f5rget SpaceXi Starlink-satelliitidega, sest vastasel juhul oleks riik olnud t\u00e4ielikult vastutav kosmoseobjektile tekitatud kahju eest. Rahvusvaheline Astronautika Akadeemia (IAA) on veel \u00fcks rahvusvaheline organisatsioon, mis \u00fchendab teadlasi, insenere ning astronautika ja kosmoseuuringute spetsialiste, mis asutati Stockholmis 16. augustil 1960. aastal. IAA on s\u00f5ltumatu valitsusv\u00e4line organisatsioon, mida \u00dcRO tunnustas 1996. aastal. <\/p>\n\n\n\n
Paljude riikide, kes investeerivad kosmosetehnoloogia arendamisse, kosmoseobjektide uurimisse ja kosmosetegevuse parandamisesse, hulgas on 7 peamist \u201ckosmosej\u00f5udu\u201d, kes on suutnud end t\u00f5estada kui olulist panust tehtav organisatsioon meie arusaamisse maailmast v\u00e4ljaspool koduplaneeti.<\/p>\n\n\n\n
Esimene asi, mis tuleb peaaegu k\u00f5igile meelde, kui r\u00e4\u00e4gitakse kosmosest, on muidugi NASA. \u00dcks k\u00f5ige kaugemale arenenud riik kosmose vallas on Ameerika \u00dchendriigid. NASA ehk Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus asutati 1958. aastal. See on USA valitsusasutus, mis vastutab kosmose teaduse ja tehnoloogia eest lennunduse valdkonnas. NASA on veidi enamat kui lihtsalt kosmoseagentuur. NASA eesm\u00e4rk on teha v\u00f5imalikuks Marsile ja Kuule minek t\u00e4nu astronautidele, kes teevad orbiidil teadusuuringuid, satelliitidele, mis aitavad teadlastel saada rohkem teadmisi meie planeedi kohta ning kosmosesontidele, mis uurivad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi ja kaugemat ruumi. <\/p>\n\n\n\n
Teine kosmosev\u00f5im on Hiina riiklik kosmoseamet CNSA, mis asutati 1993. aastal. Hiina Riiklik Kosmoseamet on Hiina Rahvavabariigi valitsusasutus, mis vastutab tsiviilhalduse ja rahvusvahelise kosmosekoost\u00f6\u00f6 eest. Organisatsiooni eesm\u00e4rkideks on kosmosekoost\u00f6\u00f6 lennunduses ja v\u00e4lisvahetus, samuti \u00fcldplaneerimine, teadus, tehnoloogia ja kvaliteedikontroll, s\u00fcsteemitehnika ja v\u00e4lissuhted. <\/p>\n\n\n\n
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis asutati 1975. aastal, saab kolmandaks kosmosev\u00f5imuks. Rahvusvaheline agentuur koosneb 18 liikmesriigist, mis koordineerib Liidu intellektuaalseid ja rahalisi ressursse, et suunata Euroopa kosmosev\u00f5imekuse arengut ja tagada j\u00e4tkuvad investeeringud kosmosesse Euroopa ja maailma kodanike h\u00fcvanguks. ESA programmid on \u00fcles ehitatud viisil, mis v\u00f5imaldab saada rohkem teada saada meie planeedi, selle reaalajas toimuva kosmosekeskkonna, p\u00e4ikeses\u00fcsteemi ja universumi kohta ning arendada satelliiditehnoloogiat ja -teenuseid. <\/p>\n\n\n\n
Teiste kosmosev\u00f5imude hulka kuulub ka Venemaa F\u00f6deraalne Kosmoseagentuur (1992), mis on rahva seas tuntud kui Roskosmos. Venemaa on esimene riik, kes saatis kosmosesse loomi, samuti on ta esimene riik, kes saatis kosmosesse esimese naiskosmonauti Valentina Tere\u0161kova. N\u00fc\u00fcd teeb Roscosmos koos Euroopa Kosmoseagentuuriga koost\u00f6\u00f6d ExoMars\u2019i missioonil, mille eesm\u00e4rk on leida t\u00f5endeid elu kohta Marsil. <\/p>\n\n\n\n
Populaarne on ka SpaceX, \u00fcks Elon Muski sihip\u00e4rasemaid projekte \u2013 organisatsioon projekteerib, ehitab ja k\u00e4ivitab moodsaid kosmoselaevu ja rakette. Ameerika kosmoselennundusettev\u00f5tte peamine eesm\u00e4rk on muuta kosmos ligip\u00e4\u00e4setavaks, et inimesed saaksid h\u00f5lpsasti Marsi koloniseerida.<\/p>\n\n\n\n
India Kosmoseuuringute Organisatsioon (ISRO) (1969) on maailmas tuntud oma kulut\u00f5husate ja ainulaadsete tehnoloogiate poolest. Organisatsioon tegeleb kosmosep\u00f5histe satelliittoodete ja-vahendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise, loomise ja tarnimisega Indiasse. Hiljuti, 23. augustil 2023, teatas India Kosmoseagentuur (ISRO), et tema kosmoseaparaat Chandrayaan-3 on teinud esimese maandumise Kuu v\u00e4he uuritud l\u00f5unapooluse l\u00e4hedal. Indiast on saanud neljas riik maailmas USA, NSV Liidu ja Hiina j\u00e4rel, kellel on \u00f5nnestunud oma kosmoseaparaadi Kuule pehmelt maandada.<\/p>\n\n\n\n
Planeetide koloniseerimine v\u00e4ljaspool Maad saab olema viimaste aastate jooksul \u00fcks t\u00e4htsamaid ja m\u00f5jukamaid l\u00e4bimurdeid kogu inimkonna ajaloos. Uute \u00fchiskondade loomisest saab t\u00e4iesti uue tsivilisatsiooni ajastu s\u00fcmbol.<\/p>\n\n\n\n
Kuid kuidas otsustada, kes t\u00e4pselt saab olema progressi mootoriks, kui on tohutu hulk inimesi, kes soovivad lihtsalt kosmoset k\u00fclastada? <\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus on t\u00f5esti keeruline isegi seadusandlikust vaatenurgast. Pole saladus, et inimesed osalevad aktiivselt orbiidile p\u00e4\u00e4semise v\u00f5imaluste arendamisel. Seda t\u00f5estab inseneride sissevool ja konkurents kosmoseturul. Samuti ei tundu, n\u00e4iteks, kosmosesse lendamine enam nii v\u00f5imatu ja k\u00e4ttesaamatu \u2013 oma eesm\u00e4rgi saavutamiseks piisab omada vahendeid ja head vestibulaaraparaati. \u201cM\u00f5ned eksperdid v\u00e4idavad, et juba 2030. aastaks suudame me Kuu peal elada.\u201d Ambitsioon on suur, arvestades, et me pole veel isegi Marsile jalga astunud. <\/p>\n\n\n\n
On juba olemas selline elukutse nagu kosmosejuristid \u2013 kes oleks v\u00f5inud uskuda? Kosmosejuristid on eksperdid mitte ainult traditsioonilistes \u00f5igusvaldkondades, vaid ka kosmoselendude keerukuse m\u00f5istmisel. Esimene juriidiline sertifitseerimisprogramm kosmose\u00f5iguse \u00f5ppimiseks loodi alles hiljuti, 2008. aastal. <\/p>\n\n\n\n
Esiteks, 17 osapoole poolt 1967. aastal ratifitseeritud Kuu leping (ehk leping riikide tegevuse kohta kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel), mille ratifitseeris 1967. aastal 17 osapoolt. See keelab \u00fchelgi riigil n\u00f5uda Kuu omandi\u00f5igust, andes satelliidile omakorda omamoodi suver\u00e4\u00e4nsuse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Teiseks, v\u00f5ib rolli m\u00e4ngida ka \u00f5igusliku raamistiku ja juhtorgani puudumine mis tahes kosmoseobjekti asustamiseks, sest praeguseks hetkeks on, n\u00e4iteks Kuu elanikkond t\u00e4ielikult puudu.<\/p>\n\n\n\n
Kosmosetehnoloogia eksperdid viitavad v\u00f5imalusele, et planeedi v\u00f5i asteroidi omanikuks v\u00f5iksid olla eraettev\u00f5tted v\u00f5i kommertsettev\u00f5tted. Ka selle v\u00f5imaluse \u00fcle k\u00e4ib \u00f5iguslik vaidluste laine, kuid see ei takista kommertsettev\u00f5tetel tegeleda ressursside kaevandamisega teistel planeetidel ja asteroidide arendamisega.<\/p>\n\n\n\n
Kehtiva kehtiva \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htudes on aga k\u00f5ige parem lahendus siiski neutraalne, rahvusvaheline, s\u00f5ltumatu ja mittes\u00f5jaline kosmoseelanikkond. See ei ole lihtsalt globaalne eesm\u00e4rk maailma jaoks, vaid see elanikkond omandab ka aja jooksul oma identiteedi, loob oma kultuuri, v\u00e4\u00e4rtused ja ideoloogiad ning muutub l\u00f5puks vabaks v\u00e4liskontrollist.<\/p>\n\n\n\n
Praegusel hetkel pole me seda veel suutnud realiseerida. \u00dcheks p\u00f5hjuseks on praegune poliitiline olukord ja \u201ckosmoserelvastumine\u201d, kus kosmose- ja teised, v\u00e4hem m\u00f5jukad, riigid p\u00fc\u00fcavad saavutada oma paremust kosmoses ega tee j\u00e4releandmisi.<\/p>\n\n\n\n
Nii kummaline kui see ka ei tundu, on see planeetide, asteroidide, t\u00e4htede, satelliitide, galaktikate ja muu taolise l\u00e4bip\u00e4\u00e4smatu padrik saanud \u00fcheks meie tsivilisatsiooni \u00fchendavaks teguriks. Vajadus ulatuda kosmosesse ei j\u00e4ta kahtlustki, see on vaieldamatu fakt. Poliitilised juhid, kliimateadlased, insenerid, ettev\u00f5tjad ja teised spetsialistid on \u00fcksmeelselt seisukohal, et teiste p\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeetide v\u00f5i isegi galaktikate koloniseerimine on inimkonna elluj\u00e4\u00e4miseks j\u00e4rgmistel aastatuhandetel h\u00e4davajalik, arvestades laastavaid ja ettearvamatuid ilmastikumuutusi, looduse m\u00fcrgist reostust, ressursside ammendumist ja isegi tuumas\u00f5ja v\u00f5imalust. Kosmos v\u00f5ib olla meie tuleviku p\u00e4\u00e4stmine. Kas olete valmis alustama oma elu k\u00f5ige h\u00e4mmastavamat teekonda?<\/p>\n\n\n\n
https:\/\/iisl.space\/index.php\/about\/<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.openaccessgovernment.org\/space-law\/63526\/<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.unoosa.org\/oosa\/en\/ourwork\/spacelaw\/treaties.html<\/a><\/p>\n\n\n\n https:\/\/treaties.unoda.org\/t\/test_ban<\/a><\/p>\n\n\n\n