Regulaarne k\u00fclaline Genialistide Klubis enne Ladina-Ameerikasse minekut, ei uskunud alguses sinna j\u00e4\u00e4misesse.<\/p>\n\n\n\n
Plaanid Ladina-Ameerikas ei kehti.<\/p>\n\n\n\n
Ei pea ennast spetsialistiks, elukogemusel p\u00f5hinev poliitikatundmine.<\/p>\n\n\n\n
Ladina-Ameerika inimesed avatud, kirglikud jagajad ja konkreetsed arvamused.<\/p>\n\n\n\n
Keskmist inimest siin ei huvita poliitika nii palju.<\/p>\n\n\n\n
Ka poliitika anal\u00fc\u00fctikud ei m\u00f5ista mis seal toimub:<\/p>\n\n\n\n
Uudiste puudumine<\/p>\n\n\n\n
Puuduvad \u00fchised institutsioonid<\/p>\n\n\n\n
Mehhiko ja Kuuba<\/p>\n\n\n\n
Mehhikos vabakaubandus, Kuubal mitte<\/p>\n\n\n\n
Mehhikos toodetakse autosid ja elektroonikat, Seega koost\u00f6\u00f6 USA-ga<\/p>\n\n\n\n
Kuubal ei ole koost\u00f6\u00f6d USA-ga<\/p>\n\n\n\n
Kuuba oli kunagi meeletult kapitalistlik<\/p>\n\n\n\n
T\u0161iili on k\u00f5ige j\u00f5ukam LA riik, demokraatlik \u00fchiskond jne.<\/p>\n\n\n\n
70’s T\u0161iili oli mahaj\u00e4etud kuni 90’s, siis oli selleks Venetsueela.<\/p>\n\n\n\n
Venetsueela kui “l\u00e4bikukkunud riik”.<\/p>\n\n\n\n
LA kui j\u00e4rskude muutuste piirkond, samas sarnase kultuuri taustaga, maavarade rohke, haritud inimesed, \u00fchine keel ja seega \u00fchinemise potentsiaaliga. <\/p>\n\n\n\n
J\u00e4\u00e4b rakendamata korruptsiooni t\u00f5ttu, \u00fchiskondliku ebav\u00f5rdsuse (Kolumbias 1% hulka kuulumiseks\u00a0 pead teenima 1000 dollarit kuus, parlamendi liikmed teenivad 8,200$, pluss kuluh\u00fcvitised ja muud majanduslikud eelised), diskrimineerimine, must-valged poliitilised vaated, l\u00e4bi saamise raskused, regionalism (ka riigi sisene maakondade erinevused, s\u00f5imatakse \u00fcksteist rumalateks, laiskadeks\u00a0 jne.)<\/p>\n\n\n\n
Ecuadoris elades j\u00e4i silma potentsiaal, ka k\u00f5ige rikkamate hulgas ei ole tehnoloogia ettev\u00f5tteid, selle asemel pangad ja banaani\u00e4rimees.<\/p>\n\n\n\n
Banaani\u00e4rika huvides ei ole elu paranemine, seet\u00f5ttu asi ilmselt ei parane.<\/p>\n\n\n\n
Inkade impeerium (Ket\u0161uad t\u00e4nap\u00e4eval) olid j\u00f5ukad kuni Hispaania kolooniatele, neile anti maad, ei osanud sellega midagi peale hakata, tegelevad seet\u00f5ttu mikro\u00e4ride ja madalamate t\u00f6\u00f6dega, Inkad on taga kiusatud, kuid nad on ausad, t\u00e4nu oma tugevale identiteedile. Presidendid tihti tagandati nende t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Argentiinas on olnud 6 s\u00f5jav\u00e4elist riigip\u00f6\u00f6ret 100 aasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Samas 30 radikaalset ideoloogilist\/majanduslikku p\u00f6\u00f6ret<\/p>\n\n\n\n
Kas on olemas \u00fchtne Ladina-Ameerika?<\/p>\n\n\n\n
On k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n
100 aastat tagasi ei olnud mahaj\u00e4\u00e4nud. K\u00e4is tehnoloogia arenguga kaasas. <\/p>\n\n\n\n
Argentiina k\u00f5ige j\u00f5ukam riik maailmas (m\u00f5ningate vaadete j\u00e4rgi), t\u00e4nap\u00e4eval 63. <\/p>\n\n\n\n
J\u00f5ukamate riikide top 5 ei ole eriliselt muutunud (T\u0161iili on erandiks)<\/p>\n\n\n\n
Majanduskriis 1929.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4\u00e4nes liberaliseerimise laine<\/p>\n\n\n\n
Strukturalism(M\u00f5tles ehk protektsionismi) Ladina-Ameerikas (omade kaitsmine maksude ja regulatsioonidega)<\/p>\n\n\n\n
Madal motivatsioon \u00e4ritegevuses, kuna k\u00f5ik pidi olema oma riigist p\u00e4rit<\/p>\n\n\n\n
Tekkisid monopolid, mis viis edasi korruptiivse riigini<\/p>\n\n\n\n
Satuti inflatsiooni l\u00f5ksu (raha printimine) (50.-60.)<\/p>\n\n\n\n
Inimesed ei olnud (alati) rahul majandusliku olukorraga, seet\u00f5ttu ka palju s\u00f5jalisi riigip\u00f6\u00f6rdeid, mis l\u00f5ppesid diktatuuridega<\/p>\n\n\n\n
Diktatuurid ei toonud sisse raha, inimesed t\u00fcdinesid ja diktatuurid lammutati.<\/p>\n\n\n\n
Riigid erastasid k\u00f5ik.<\/p>\n\n\n\n
Salvador Allende<\/p>\n\n\n\n
Sotsialistlik riigipea<\/p>\n\n\n\n
USA n\u00e4gi temas ohtu, hakkasid toetama s\u00f5jalist opositsiooni<\/p>\n\n\n\n
Washingtoni konsensus. <\/p>\n\n\n\n
Riigid hakkasid ettev\u00f5tteid erastama, liberaalsed reformid<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tasid (v\u00e4hemalt paberil)<\/p>\n\n\n\n
Reformides pettuti, ei n\u00e4htud selles head m\u00f5tet<\/p>\n\n\n\n
Madala palgalised t\u00f6\u00f6kohad ja korporatiivsed n\u00e4htused<\/p>\n\n\n\n
Hugo Chaves<\/p>\n\n\n\n
Lubas Venetsueelast kommunistliku riiki teha<\/p>\n\n\n\n
Sai ka tehtud.<\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd suur naftatootmis keskus<\/p>\n\n\n\n
Suletud riik ei vaheta tehnoloogiat, seet\u00f5ttu v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslik t\u00e4nap\u00e4eval<\/p>\n\n\n\n
90. l\u00f5pp, 2000. algus, enamik riigid olid sotsialistlikud<\/p>\n\n\n\n
Ei l\u00e4inud kaasa T\u0161iili, Mehhiko, Costa Rica, Paraguay, Kolumbia, <\/p>\n\n\n\n
LA-s Arenenud demokraatiad, Pool arenenud demokraatiad, L\u00e4bikukkunud riigid<\/p>\n\n\n\n
Mis on saanud praegu?<\/p>\n\n\n\n
Neoliberalistlikes riikides on v\u00f5imule tulnud sotsialistid<\/p>\n\n\n\n
Argentiinas ilmselt tuleb v\u00f5imule parempoolne president, enne oli demokraatlikult valitud \u00fcks partei<\/p>\n\n\n\n
Mis saab edasi?<\/p>\n\n\n\n
Sotsialism varem ei toiminud<\/p>\n\n\n\n
Enamikel riikidel on vasakpoolne liider, ei saa midagi teha kuna raha pole<\/p>\n\n\n\n
Sotsiaaldemokraatlik suundumus on populaarne.<\/p>\n\n\n\n
Takistuseks<\/p>\n\n\n\n
Kultuur<\/p>\n\n\n\n
Ladina-Ameerikas pole eeskujusid, inimesed soovivad saada pankuriteks, juristideks<\/p>\n\n\n\n
Peale m\u00f5nede n\u00e4idete, demokraatia t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n\n\n\n
Korruptsioon ja narkokaubandus tekitab siiani probleeme (Ecuador)<\/p>\n\n\n\n
Koost\u00f6\u00f6puudus<\/p>\n\n\n\n
T\u0161iilis on ees rasked ajad.<\/p>\n\n\n\n
Kas arenenud riigid on saavutanud suurema stabiilsuse?<\/p>\n\n\n\n
Ei, asjadel on kombeks kannap\u00f6\u00f6rdeid teha.<\/p>\n\n\n\n
Kas enne Hispaanlasi olid samad probleemid?<\/p>\n\n\n\n
Kohalikud seda ei n\u00e4e<\/p>\n\n\n\n
Majanduslikult see nii ei tundu, Hispaania oli vaesem, kui m\u00f5ned LA riigid<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5ja kangelased on alati olnud au sees, keda s\u00fcgavalt hinnatakse<\/p>\n\n\n\n
Kuigi k\u00e4suliin on j\u00e4\u00e4nud Hispaanlaste omale sarnaseks<\/p>\n\n\n\n
Religioon<\/p>\n\n\n\n
\u00dcldiselt puudub inimestel institutsioonide vastu usaldus<\/p>\n\n\n\n
Kirik on erand, Jumalasse usk on \u00fclioluline<\/p>\n\n\n\n
Samas Kirikupead on sama korrumpeerunud<\/p>\n\n\n\n
Kas praegune populismi t\u00f5us on tagasip\u00f6\u00f6rdumine suurkujude juurde?<\/p>\n\n\n\n
Ei oska \u00f6elda, individuaalne<\/p>\n\n\n\n
Argentiina potentsiaalne president Milei sarnane Trumpiga,<\/p>\n\n\n\n
Komme imiteerida USA<\/p>\n\n\n\n
Pigem ei imetleta teda, pigem otsitakse s\u00fcsteemi koristajat.<\/p>\n\n\n\n
Kas USAle l\u00e4henemine v\u00f5i kaugenemine LA riikide poolt?<\/p>\n\n\n\n
Mehhiko n\u00e4itel<\/p>\n\n\n\n
Sotsialist tuli v\u00f5imule<\/p>\n\n\n\n
Nafta kriitika (USA, Kanada ja Mehhiko liit)<\/p>\n\n\n\n
Ei uskunud, et Trumpiga l\u00e4bi saadakse, kuid saadi<\/p>\n\n\n\n
Seega oleneb v\u00f5imule tulijatele<\/p>\n\n\n\n
Argentiina on IMF-ile suurel hulgal v\u00f5lgu<\/p>\n\n\n\n
LA suhtumine Euroopasse?<\/p>\n\n\n\n
Hea, kuna paljusust hinnatakse<\/p>\n\n\n\n
Kuigi rassism on levinud, valgeid siiski hinnatakse<\/p>\n\n\n\n
Inkade k\u00fclas<\/p>\n\n\n\n
L\u00fchikesed inimesed<\/p>\n\n\n\n
Suhtuti siiski temasse inimlikult, kuigi f\u00fc\u00fcsilised erinevused olid suured<\/p>\n\n\n\n
Mitte-tolereerimine<\/p>\n\n\n\n
Perele orienteeritud \u00fchiskond<\/p>\n\n\n\n
Grupid omavahel ei suhtu \u00fcksteisesse h\u00e4sti<\/p>\n\n\n\n
Indiviidide vahel seda nii v\u00e4ga n\u00e4ha pole<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4givaldne \u00fchiskond on kaootiline<\/p>\n\n\n\n
Pole lihtne aru saada, mis linnas toimub, kuhu minna jne<\/p>\n\n\n\n
Enda \u00fcmbruse tundmine on kasulik v\u00e4givaldses keskkonnas, <\/p>\n\n\n\n
Eneseavamine annab v\u00f5imaluse teada, mis toimub<\/p>\n\n\n\n
Samas aitamine on tabu.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5ksud (lamav mees, v\u00e4givaldsed suhted)<\/p>\n\n\n\n
Ametlike institutsioonide aseme palju kogukondlike liikumisi.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Regulaarne k\u00fclaline Genialistide Klubis enne Ladina-Ameerikasse minekut, ei uskunud alguses sinna j\u00e4\u00e4misesse. Plaanid Ladina-Ameerikas ei kehti. Ei pea ennast spetsialistiks, elukogemusel p\u00f5hinev poliitikatundmine. Ladina-Ameerika inimesed avatud, kirglikud jagajad ja konkreetsed arvamused. Keskmist inimest siin ei huvita poliitika nii palju. Ka poliitika anal\u00fc\u00fctikud ei m\u00f5ista mis seal toimub: Uudiste puudumine Puuduvad \u00fchised institutsioonid Mehhiko ja Kuuba […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":10820,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[6,86],"tags":[],"class_list":["post-10819","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-loengud","category-86"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10819","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10819"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10819\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10820"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10819"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10819"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rsr.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10819"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}