Riina Palu, 11.02.2025
Riina Palu
Merendusettevõtja- ja teadlane
Eesti Merendusklastri juhatuse liige
Tegeleb merenduse digitaliseerimisega (Saaresalu OÜ)
WISTA Estonia asutajaliige (naised merenduses)
Mereveondus kui maailma suurim kaupade transpordiviis
üle 80% maailmakaubandusest toimub merel
alates 1970ndatest on merendus iga aasta kasvanud ca 2%
ka hoolimata Rail Balticast näeme Eestis mereveonduse kasvu
lisaks liiguvad merele mitmeid neid projekte, mis traditsiooniliselt on liikunud maismaad pidi (nt laevhaiglad, mida on võimalik liigutada kriisipiirkondadesse)
merendus on tulevikus palju enam nähtav, kui see on olnud siiani
kui maailmamajandus kasvab, siis kasvab ka mereveondus
Eestis merenduse kohta eraldi statistikat ei koguta, peame eraldi tellima merendust puudutava statistika kogumise
Eesti merendusklastri liikmed on mh
vesiviljelus, ehitus, IT ettevõtted, startupid, logistika, laevandus, kasvav on ka kaitsetööstuse valdkond
laeva lipuriik – Eesti laevaregistris saaksid olla teiste riikide ettevõtete laevad
Laevu on vähe Eesti lipu all, üks põhjus on, et meie riik peaks tagama ka nt Taiwani meremeestele pensioneid, see on aga laevaomanikule lisakulu – pole atraktiivne
Eesti merenduses on u 1700 ettevõtet ja 18 000 töötajat
Merendusklaster – eesmärk müüa riigist rohkem kaupu ja teenuseid välja, riigile on oluline, et suudaksime merenduses teha ekspordikäivet
Eesti kaubavahetusest ca 60% toimub meritsi
sõltume merendusest väga palju – kui ühendused peaksid katkema, siis jääksime väga paljudest kaupadest ilma
sealjuures on oluline lipuriigi temaatika – laevadel on vastava riigi lipuregistris kohustused, üks nendest kohustustest on sõja olukorras riigi heaks töötada
Merendus moodustab 4,2% Eesti SKP-st ja annab tööd ligi 20 000 inimesele, kõige suurem Eesti merendusettevõte on Tallink
Merenduse ajalugu
merendus hakkas drastiliselt arenema 15-17saj koloniaalajastu tulekuga
mereveondus läks väga palju kiiremaks aurulaevade tulekuga 18saj ja sõltus siis palju vähem ilmast
viikingi ajaks peetakse 8-11saj, viikingi tüüpi sõdalased tegutsesid aga Eesti aladel ilmselt juba palju varem
Hansa Liidu hiilgeaeg oli 15-17saj ja see andis tõuke ka Eesti merenduse arengule
20 aastaga on kaubakäive Eesti sadamates kukkunud ligi 4 korda.
Eestit läbiv transiit alates 2007 langes (sest pärast pronkssõduri eemaldamist siia enam Vene rahaga investeeringuid ei tehtud ja kaupa tuli ka vähem), Venemaa hakkas intensiivsemalt arendama oma sadamaid Läänemeres
merendusest on avalikkuses hakatud rohkem rääkima viimasel ajal, kuna transiit Venemaaga on sisuliselt lõppenud – on vaja olnud hakata arendama uusi ärisuundi (nt vesinik)
Rahvusvaheline dimensioon
Suessi kanal – suur edasiminek globaalses merenduses (enam ei pidanud ümber Aafrika sõitma), laev võitis varem u 40p, läbi kanali 10-14p
2021 jäi kanalisse kinni Ever Giveni laev, mis võimendas Covid-19ga tekkinud tarnekriisi maailmamajanduses
Panama kanal – peamiselt USA rahastatud, sai valmis 1914 ja kiirendas kaubavahetust eri maailmajagude vahel
konteinerite kasutuselevõtt 1950ndatel efektiivistas ka väga palju merekaubandust
Läänemerre saavad tulla vaid laevad, mille süvis on sobiv Taani väinade läbimiseks.
meretuuleparkides on palju potentsiaali
Merendus rahvusvahelistes organisatsioonides
Merendus on igal juhul rahvusvaheline – igal teisel kaldal on teine riik
ÜRO – koordineerib globaalsel tasandil merendust (nii keskkonna kui ka laevade tehniliste nõuete jm osas) läbi IMO – seal käivad töögrupid, kes tegelevad eri valdkonda koordineerimisega
selle all on UNCLOS (rv merenduse regulatsioon), seotud merekaablitega
oleme rv mereõiguses endiselt aastas 1884 – seetõttu on meil ka praegu probleeme obstruktsioneerivate laevade vastutusele võtmisega
Eestil IMOs kohapeal esindajat ei ole, seal käib delegaat, aga tegelikult oleks igal mereriigil vaja kohapealset esindajat
Euroopa Liit
European Maritime Safety Agency
IMO reguleerib, EL keerab vinti peale
NATO
ei reguleeri, aga toimetab kollektiivkaitse osas
alates 2011 on fookuses keskkonnajalajälje vähendamine merendussektoris
merendus toodab 3% globaalsest süsinikuheitest
võrreldes 2020a, tuleb 2040 aastaks vähendada süsinikuheidet 70%
st et tuleb kasutusele võtta palju uut tehnoloogiat ja kütuseid
Merendus ja rahvusvahelised suhted: majandus ja poliitika
Hiina Siiditee ehk Belt and Road Initiative (BRI)
Hiina maailmavallutuse üks praktilistest väljunditest
nt Vahemeres on neil mitu suurt investeeringut, palju on investeeritud teistesse Aasia riikidesse ja ka Aafrikasse
2013-2021 Hiina ca 689 miljardit, USA 76 kokku viies infra sektoris: power plants, railways, highways, ports, and telecommunications infrastructure
Kaspia mere jagamine 2018
Varilaevastik
mõiste pole uus
seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse hakkas Venemaa varilaevastikku rohkem kasutama, et sanktsioonidest kõrvale hiilida
ka kaablite juhtumeid seostatakse varilaevastikuga
RV konfliktid ja merendus
Ajaloolisi näiteid
Puunia sõjad
Euroopa kolonialismi ajastu
Kahe maailmasõja mereväe lahingud: Jüütimaa lahing I MS ja Midway lahing II MS
külm sõda ja võidurelvastumine ka merel
Mereline toimepidevus ja valmistumine kriisideks
Kaasaegsed väljakutsed ja konfliktid
Suessi kanal ja huthide rünnakud 2023+
Suessi ja Panama kanali kuivamine 2024
Piraatlus: eriti Aafrika sarvel
Territoriaalsed vaidlused: kalavarud, Arktika meretee ja gaasi ning naftavarud
Keskkonnaprobleemid: merede reostus ja ülepüük
Suurvõimude konkurents: uued regulatsioonid ja tehnoloogiad
Hollandi ja Norra lobistavad kõige rohkem rohetehnoloogiaid
merenduses poliitika ja majandus on väga tihedalt seotud
Merenduse roll 2022a alanud Ukraina sõjas
Ukrainal pole eraldi kaitselaevastikku (riik ilma mereväeta), sellest hoolimata on nad olnud merel edukad
nad on võtnud nii vees kui ka õhus kasutusele droonid
Veealuse infrastruktuuri kaitse
kui riigil on infot 19 kaabli rikkumise kohta, siis erasektoril on infot 43 kaablite segamisest, aga need on lihtsalt varem ära lahendatud
kui ankruots lasta vette, siis see segab nii palju laeva juhtimist, et pole võimalik seda märkamatult enda järel 7h lohistada
Teiste riikide kogemused ja õppetunnid
Küpros – ära jäta võimalusi kasutamata, kõik on militaar
Portugal – väga tihe koostöö avaliku ja erasektori, tsiviili ja militaari vahel
palju roteeritakse töötajaid ka nt mereväest tsiviilvaldkonda, nt mereteadus on ka mereväe all
Singapur – tihe koostöö tsiviili ja militaari vahel, uued tehnoloogiad
Kokkuvõte
muutunud julgeolekuolukorras pakub meremajandus Eestile suuri võimalusi, kui riik suudab ära kasutada oma strateegilist asukohta, tehnoloogilist pädevust ja rahvusvahelist koostööd
jätkusuutlikud lahendused, innovatsioon ja julgeoleku tugevdamine võivad muuta Eesti regionaalseks liidriks meremajanduse valdkonnas
merehunt 1.35 MEUR
laev 100 MEUR
koostöö vs omal jõul
rahuaeg vs sõjaolukord
seoses Ukraina sõja alguse ja sanktsioonidega on Eesti merenduses toimunud langus
ehk avab Rail Baltica projekt põhja ja lõuna suunalisi uusi liikumisi, aga hetkel on Eestis oma geogr. olukorra ära kasutamisega seis nadi
