Katre Luhamaa, 08.04.2025
Vaidluste lahendamine rahvusvahelises õiguses
Aluseks on poolte vaba tahe
Vastastikkus – ma olen seotud sellega, milles olen kokku leppinud ja millega tahan olla seotud
Subjektideks üldjuhul riigid või rahvusvahelised organisatsioonid
Õiguslikud vs poliitilised vaidlused
Vaidluste lahendamise meetodid on ette nähtud konkreetsetes rahvusvahelistes lepingutes ehk nt kus me vaidlusi lahendame
Kaks keskset õiguslikku meetodit (poliitilisi vaidlusi kohtutes ei lahendata):
Kohus – kindlaks määratud
Vahekohus – riikide enda sõnaõigus oluliselt suurem; tihti vaid sekretariaat, nimetatud kohtunikud ja mõned reeglid, kuidas vaidlusi lahendada
Eesti ja rahvusvahelise ettevõtte vaheline vaidlus toimus Haagis asuvas alalises vahekohtus (1899 asutatud Haagi esimesel rahukonverentsil).
Rahvusvahelise vahekohtu jurisdiktsioon
riikidevahelised vaidlused
investor-riik vaidlused: leping riikide vahel, kuid sellest saavad kasu liikmesriigis asutatud ettevõtted
pooled otsustavad, millised menetlusnormid rakenduvad: ICSID konventsioon või ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni arbitraažireeglid (ELA vs Eesti kaasuse puhul valiti see)
Otsus on lõplik ja pooltele kohustuslik
ELA v Eesti Vabariik
Arbitraaži tribunali koosseis: endine Riigikohtu kohtunik Bruno Simma (president) + 2 kohtunikku
Vaidluse lahendamise koht: Šveits
Kes siis vaidlesid?
ELA on USA ettevõte – Investorite hulgas ka Venemaa kodanik
Hageja väitis, et investeeris Tallinnas asuvasse Lennusadamasse, mille kaudu tegutsesid ettevõtted AS BPV, AS Verest, OÜ Agrin Partion ja AS ELA Tolli.
Lennusadam oli osa endisest NSVL sõjaväe territooriumist, mis 1990. aastatel läks Eesti omandisse ja seejärel osaliselt eraettevõtetele.
Investeeringute hulgas olid:
Teatud hoonete ja rajatiste omandiõiguse ja kasutusõiguse väidetav omandamine.
Vaidluse sisu
Investor väitis, et tegeles sadama arendamise ja opereerimisega:
Kai nr 38 rekonstrukteerimine
Sadamaalal äritegevuse ja ekspordi arendamine (nt puitmaterjalide käitlemine)
Sadama infrastruktuuri laiendamise kavatsused ja plaanid (sh koostöö Tallinna linnaga)
Kohtumenetlus
Kestis Eesti kohtutes 1997-2006
Tsiviilvaidlused hoonete ja sadama territooriumi omandi üle
Justkui oleks Eesti kohtusüsteem korrumpeerunud ning vene päritolu inimesi koheldakse erinevalt
Vahekohtumenetlus alates 2017. aastast
Menetluse alus: Eesti rikkus Eesti-USA BIT lepingut, kahjustades ELA investeeringuid Lennusadamas
* BIT-id on lepingud, mida kaks riiki on omavahel sõlminud, et soodustada ettevõtete investeeringuid üksteise riiki. BIT lepingu järgi kaitstakse riiki tehtud investeeringuid õiguslikult
Eesti tegevus oli väidetavalt:
1. Diskrimineeriv ja meelevaldne
2. Hea usu põhimõtet ja õiguspärast otsust rikkuv
3. Õigusriigi põhimõtet eirav ja ebaõiglane
4. Omandi ebaseaduslik võõrandamine (ekspropriatsioon) ilma nõuetekohase kompensatsioonita
Kesksed väited (ELA):
Rikuti õiglast ja võrdset kohtlemist: ELA ettevõtet koheldi Eesti riigi poolt teistmoodi kui teisi ettevõtteid
Meelevaldsuse ja diskrimineerimise keeld:
Eesti haldus- ja kohtuasutused tegutsesid meelevaldselt ja diskrimineerivalt, kahjustades investeeringu väärtust
Tegevuse takistamine
Ajaloolise konteksti olulisus – NSVL sõjaväelt üleminek
Eesti eripära tuli välja selle poolest, et kasutati ajaloo argumenti riigi vastu, mida paljudes arbitraaži kaasustes ei kohta.
Ekspropriatsiooni keeld (võõrandamise)
Tõhus õiguskaitse: Eesti kohtud on korrumpeerunud
Eesti vastuväited
Jurisdiktsioon ja vastuvõetavus:
Eesti seadis kahtluse alla vahekohtu pädevuse (jurisdiktsiooni) vaidlust lahenda, väites, et ELA-l puudusid lepinguga kaitstavad investeeringud Eestis → vahekohus lükkas selle tagasi
Sisuline argument: Eesti riik väitis, et oleks igat teist ettevõtet samamoodi kohelnud ning, et kedagi pole diskrimineeritud.
Vahekohtu seisukohad: jurisdiktsioon ja vastuvõetavus
Jurisdiktsioon – vahekohus leidis, et ilmselgelt investeeringud olid, kuna äritegevus oli varem toimunud → vahekohus võttis seega menetlusse
Kohtu seisukohad:
Õiglase ja võrdse kohtlemise nõue: kohus ei leidnud, et Eesti oleks lepinguid rikkunud
Lõpplahendus:
Kõik ELA nõuded EV vastu jäeti rahuldamata
Kohus otsustas, et Eesti ei ole rikkunud investeeringute kaitse lepingut
Kulude jaotus
ca 3 mlj kohtukulusid → kui riigi kasuks tehakse otsust, siis on tava, et jagatakse osapoolte vahel pooleks
Kas kasulik õiguskaitsevahend?
Ainus võimalus rv ettevõte-riigi vaidluseks
USA ei ole BIT-e tühistanud!
Tihti kasutatavad kesksed väited:
* Õiglane ja võrdne kohtlemine
* Meelevaldsuse ja diskrimineerimise keeld
* Omandiõiguse kaitse, piiratud õigus riigistada
* Riiklike õiguskaitsevahendite tõhusus
* Õigustatud ootus
Eripära:
Ajaloolise ja poliitilise tausta erilisus
Rahvusliku päritolu argument
Küsimused
Q: Kui 1990ndatel oli põhjust kahelda Eesti kohtusüsteemi õigluses, siis miks 2025. aastal on mõistlik arbitraaži võimalus BIT-i sisse panna, kuivõrd mõlema osapoole jaoks oleks odavam riigisiseselt vaielda?
A: Poliitiline režiim võib muutuda ning BIT annab lisagarantii ettevõttele.
BIT ei keelusta riigistamist, aga ta ütleb, et riik peab tagama võrdse kohtlemise selle puhul.
Trumpi tollide vastu vaidlemine BIT-idega
Kuna kõik saavad “ühe vitsaga”, siis diskrimineerimise väide on veidi vähe mõjuv.
BIT-ides on suuresti defineeritud, mida käsitletakse investeeringuna, nt kas kaubavahetus on investeering → sõltub konkreetsest lepingust.
Luhamaa prognoosib, et WTO vaidlusi tuleb USA tollide pärast…aga seal me räägime riikidevahelistest vaidlustest mitte riigi ja ettevõtte vahelistest vaidlustest. Vahemärkusena: WTO-s esindab Eestit Euroopa Liit.
Q: Teemaväline küsimus, aga kas praegu valimisõiguse ja kiriku eelnõu taustal on võimalik näha võimalikke õiguslikke vaidlusi Eesti riigiga?
A: Kuivõrd see on tehtud põhiseaduse muutmise teel, siis valimisõiguse küsimuse üle ei ole näha vaidlusi.
Oleme taasiseseisvusmisaja algusest saadik näinud, et Venemaa on kasutanud vene päritolu inimeste diskrimineerimise argumenti kõigis Eesti riigiga peetud vaidlustes.
Q: Kui keeruline on riigi ajaloolist konteksti nendest vaidlustes edasi anda/selgeks teha?
A: Mõnes mõistes tahaks öelda, et rahvusvahelist õigust ei peaks tegema ajaloo baasilt, aga nendes küsimustes võivad põhjendused olla tihti ajaloost tulenevad. Faktid on olulised.
Q: Kuidas tehakse kohtutes kindlaks ajaloolised faktid?
A: Kohtud mõistavad faktidena seda, millel on tõendeid/dokumente, mis neid fakte kinnitavad. Muidugi nendele tõenditele saab anda erinevaid tõlgendusi, aga see on omaette küsimus.
