Helen Urmann, 25.11.2025
Hiljuti teostatud uuring
– Hiljutine uuring, mille eesmärk oli teada saada kujunemist toetusest ja kuulumisest. Eesti puhul on kõrge kuuluvus ja toetus.
– Teine dimensioon mida uuritakse on seotud tõhususega, kas inimeste häält võetakse kuulda. Eesti on EL riikide seas viimaste seas.
– 24% inimestest uskus, et nende hääl loeb.
– Üleüldine demokraatia kannatab.
– Üleüldine toetus on langenud madalale. Kuidas see väljendub demokraatia kontekstis? Kas paradoks on midagi mille pärast muretseda või ei.
– Valmis septembris, Euroopa ja maailma kontekstis unikaalne. Uue raamistikuga läheneti.
Miks omatunne?
– Kui inimestel on juba euroskeptilised hoiakud, ei mängi omatunne erilist rolli. Küll aga mängib rolli inimeste puhul, kes pole tugevalt euroskepsisega löödud ja kes on ideoloogiliselt vasakpoolsemad.
– Saab viidata akadeemiliselt omatunde määra rollile eelkõige kontekstides, kus tekivad poliitilised kriisid. Kui see omatunne pole välja kujunenud, siis aluseta väited ja faktid süvenevad inimestes kiiremini.
– Eesti inimeste idee Exitist võib olla nt suurem.
Mis loom on omatunne?
– EU Psycho oli hellitav hüüdnimi uuringule. Katus poliitilistele dimensioonidele, mis kõik selgitavad seda, kui tugevalt inimene samastub võimudega jne.
– Mitu tahku nagu
– Enesetõhusus
– Identiteeditunne
– Kuuluvustunne laiemas mõttes (poliitilises ja sotsiaalses ruumis)
– Vastutustunne (kas ta vastutab kuidagi organisatsiooni toimimise eest või on tal õigus vastutusele võtta juhte)
– Kuivõrd tunnetab inimene ohtu välistelt teguritelt.
Neid viit pole kunagi uuritud koos, kuid eraldi küll.
Purpose oli teada saada, miks paradoks kehtib. Soovitakse kuuluda ELi aga omatunne puudub.
Kuidas teada, miks inimesed ei suhestu mingi organisatsiooniga? Viidi läbi intervjuud inimestega, kes kriteeriumite lõikes vastasid sellele, et omatunne on madal.
– Prooviti leida ka tunnuseid a la elukoht, vanus jne mille põhjal omatunnet hinnata, kuid ei leitud.
– Seega pole sotsiodemograafilist gruppi, keda saaks vaadata kui vähema omatundega.
Prooviti näha milline on inimeste suhtumine valitsusse.
– Selgus, et on suur seos inimeste tunnetusliku enesetõhususe ja usalduse vahel Eesti valitsusse. Saadeti välja küsimused, mis aitaks tuvastada enesetõhususe tunnetust. Valiti välja osalejad, kes vastasid kriteeriumile. See pisiküsitlus sai palju tähelepanu.
– Pea 3000 inimest vastas kutsele osaleda.
– Selekteeriti välja ligi 300 inimest.
Kvalitatiivne uuring ja fookusgrupid
– Räägiti valitsuse ja Eesti elu suhtes negatiivselt meelestatud inimestega.
Mindi uurijatena sisse eeldusega, millised profiilid on.Maailmapilt laienes. Suudeti avada seda, kuivõrd olemasolevad küsimustikud eraldavad euroskeptikuid ja neid kes pole, kuid on lihtsalt pettunud ning kelle vaateid on võimalik meedia abil kujundada.
– Loodi erinevad persoonad mis kirjeldaksid seisukohti.
– Leiti erisused eesti- ja venekeelsete vastajate seas ja nende gruppide sees
– Eesti keelsetes gruppides 3 tüüpi ELiga mitte samastuvaid inimesi
– Kõige laiemalt: Inimesed, kes olid võtnud väga tugevad negatiivsed hoiakud ELi suhtes. Pettumus, mis on seotud sellega, et nende hääl pole kuuldav Eesti tasandil, mis tähendab, et nad ei usu, et nende hääl oleks kuuldav ka Euroopa tasandil.
– Nende usaldus valitsusse ja poliitilisse süsteemi oli madal. Sellelt grupilt hakati saama sõna sõnalt samu vastuseid. Need grupid olid tihti ka samas meediasfääris
– Teine grupp olid inimesed, kellel olid negatiivsed hoiakud valitsuse suhtes ja madal usaldus. Samas oli toetus ELi kuulumise suhtes. Nad olid pigem vähem teadlikud organisatsiooni suhtes ja ei teadnud kuidas kaasa rääkida. Puudusid erinevad osaluskanalid. Arvati, et Eesti ei suuda EL tasandil luua muutust. Oli tekkinud pettumus sellega seoses, et peab Brüsseli direktiive vastu võtma.
– Kolmandaks oli ELi toetav grupp, kuid omatunne oli madal. Normatiivsed EL väärtused kattusid nende väärtustega, kuid puudub realistlik tunnetus/võimalus EL tasandil midagi mõjutada.
– Põhierinevused keelegruppide vahel oli seotud sellega, et Eesti inimesed tundsid enda identiteeti rohkem Eestlasena, vene emakeelega inimeste puhul oli identiteedifilter keerulisem. Venekeelsed inimesed tundsid, et neid tõmmati lihtsalt ELi sisse, kui Eesti liitus.
Mida uuringust kaasa võtta?
– Erineva omatundega inimeste jaoks on olulised erinevad küsimused.
– Erinevate gruppide jaoks on vaja omatunde tõstmiseks erinevate kanalite kaudu ELi propageerivat tööd teha.
– Osade gruppide vahel tekitavad sotsiaalkampaaniad just vastumeelsust riigi ja ELi suhtes.
– Kui me suudame mõista omatunnet erinevatel tasanditel, suudame luua veidi rohkem stabiilsust kohaliku ja riigi taseme poliitikasse.
– Laiendab arusaama, mida tähendab omatunne laiemas kontekstis. Kas me peaksime võtma seda tõsisemalt kui varem? Enesetõhususe dimensioon Eestis on madalam kui mujal.
– “Tekib küsimus, kas madal omatunne viitab demokraatia kriisile, kas see haakub sellega, milline on EL esindusdemokraatia mudel, kas esindusdemokraatiat usaldatakse, kas see võib väljenduda demokraatia definitsiooni mõistmisele?”
Küsimused:
– Kui palju inimesed teadsid kuidas Euroopa liit toimib? Kui lihtne on jääda professionaalseks, kui inimene räägib venemeelset juttu?
– Kõige kriitilisemad olid inimesed, kes väitsid, et said ise aru kuidas EL toimib.
– Samas tuli välja, et need inimesed ei teadnud, kuidas suhelda oma esindajaga, küsida Euroopa Liiduga seotud küsimusi.
– Teise küsimuse vastuseks: Oli arvestatud, et võivad olla äärmuslikumad vaated. Uurija suudab tõsta end oma kehast uuringu ajaks välja ja räägib inimestega asjadest, millega ta ise ei nõustu. Oluline on teada saada seisukoht.
– Kas kuuluvustunne NATO-ga võiks olla samuti sama madal, mida see tähendaks Eestile?
– Iga tasandi/organisatsiooniga Euroopa Liidust edasi, mis on inimesest kaugem, on madalam ka omatunne. Omatunne NATO suhtes oleks ilmselt madalam, kui ELi suhtes. See oleneb ka erinevate gruppide võimest demoniseerida ELi, NATO hinnangut on keerulisem nii mõjutada. Inimeste omatunne EL suhtes on madal, kuid nad tunnevad et liidu riikidel on ühised vaenlased, seoses inimeste hirmuga julgeolekuvaldkonnsa.
– Kas on võimalus, et eksisteerib veel inimgrupitüüpe, keda ei leitud?
– Küsimustik läks laiali sotsiaalmeedias, inimestel oli vabatahtlik võimalus vastata. Ehk vastasid inimesed, kellel on negatiivne hoiak. Võib olla küll
rohkem gruppe.
– Usaldus valitsusse mõjutab omatunnet, kas ka konkreetne valitsus või võimukandija võib seda mõjutada? Kas ka KOV mõjutab seda?
– Oleneb ka sellest, kes võimul on. Kui sinu eelistatud partei pole võimul, siis tuntakse end opositsioonis. Kui koalitsioonierakondade tegevusega kaasneb pettumus, siis langeb ka omatunne. Kui toetatav erakond on valitsuses, siis omatunne väga ei kõigu. Kõige madalam oli inimeste omatunne, kui nende toetatav partei oli aastaid jäänud kõrvale.
– Kohaliku tasandi poliitika ei mänginud rolli. Kõige rohkem tuntakse kuuluvust alates perest suurtemate gruppideni. Kaugemate organisatsioonide suhtes langeb identiteeditunne, kui nad tunnevad end suurema osana lähemast gruppist.
– Kas inimesed üritavad aru saada ka sellest, mida kritiseerivad või on see pealiskaudne ja eesmärgiga lihtsalt kritiseerida ning kuidas neid inimesi saaks muuta või kogukondadest ära tuua?
– Neil on põhiteadmised olemas. Nad on võtnud tihti mõtteid üles oma keskkonnast ja pole edasi mõelnud, see tuleb välja, kui küsida jätkuküsimusi. Neil on süstemaatiliselt jagatud sõnumeid. Sisu on pinnapealne.
– Omatunde suurendamiseks pole mõtet suurimate kriitikute grupile raha panna, nendele ei pääse ligi tavapäraste kanalite kaudu, nad on suletud kogukonnas. Mõistlikum on tegeleda riiklikul tasandil vähem äärmuslike gruppidega.
– Kas olete omakesksis mõelnud, et kui valitsus peaks vahetuma, siis peaks uuesti seda uuringut tegema?
– Omatunnet peaks seirama nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tihedamalt. Me liigume rohkem euroskeptitsismi poole.
– Kui palju euroskeptilisus on tõusnud? Mis on olukord Lätis ja Leedus.
– Lätis ja Leedus on omatunne tunduvalt kõrgem.
– Eurosketptitsismi tõus on pikalt toimunud Ida-Euroopas. Kui need hoiakud jõuavad teatud kriitilise piirini, tekib polariseerumine.
– Palju sellise uuringu läbi viimine maksab?
– Uuringuid on erinevaid tüüpe.
– On avastavaid, kus leitakse midagi oma metoodikaga. Nagu antud uuring. Umbes 60k.
– On selliseid, mis teevad lisaks andmekorjet. Siis oleks umbes 100-120k.
– Siis on üleriigilised/üleeuroopalised uuringud, mis maksavad u 200-300k vahel.
– Mida rohkem inimesi, seda rohkem maksab