Suursaadikuna Hiinas: kogemused ja kahe ametiaja võrdlused

Kahe Andres Unga rotatsiooni ajajärku jääb Hiinas poliitiliste põlvkondade vahetus.

• Hiina Rahvavabariigi juhtimine

Hiina Rahvavabariigi juhtimine

Hiina juhtimissüsteem jaguneb kolmeks ametikohaks: Hiina Kommunistliku Partei (CCP) peasekretär, Sõjalise Keskkomisjoni (CMC) esimees ja Hiina Rahvavabariigi president (PRC). Kõik need ametikohad on koondunud ühe isiku – praegu Xi Jinpingi – kätte.

Hiinas tuleb kõigepealt vaadata partei struktuuri. Hiina Kommunistlikul Parteil on umbes 100 miljonit liiget ning läbi piirkondlike organisatsioonide valitakse esindajad parteikongressile, mis koguneb iga viie aasta tagant. Kongressi vahelisel ajal tegutseb partei Keskkomitee, mille eesotsas on peasekretär. Ka Keskkomitee ei tööta pidevalt – kooskäimine on Hiinas üsna ebaregulaarne. Enamikus struktuurides on väiksemad alalised kogud, mis viivad juhtimise lõpuks üksikisikuni välja.

Poliitbüroosse kuulub umbes 25 liiget, kellest omakorda seitse moodustavad alalise komitee. See alaline komitee töötab pidevalt ja langetab suure osa otsustest. Selle kogu tööd juhib samuti partei peasekretär.

Sõjaline Keskkomisjon (CMC)

CMC-s on kuus liiget kommunistliku partei liini kaudu ja samad kuus inimest kuuluvad ka rahvakongressi liini kaudu komisjoni – neil on volitused mõlemalt poolt. CMC juhtida on kogu Rahvavabastusarmee, kuhu kuulub üle kahe miljoni sõduri, lisaks veel 0.5 miljonit reservväelasi.

Rahvakongress

Rahvakongressi süsteem põhineb samuti piirkondlikel kogudel. Esindajate valimisprotsess on väga läbipaistmatu: keegi ei tea täpselt, kust kandidaadid tulevad. Umbes kümme aastat tagasi oli initsiatiiv anda rahvale rohkem mõjutamisvõimalusi ja katsetati kandidaatide valimist väikestes külades, kuid see protsess lõpetati peagi ning jäädi truuks parteisisesele kandidaatide esiletõstmisele.

Rahvakongressis on ligi 3000 liiget, kuid neist on moodustatud väiksem alaline komitee, mis töötab pidevalt.

Riiklik Nõuandev Poliitiline Konverents

Selle kogu roll on nõuandva iseloomuga ning ta on mõeldud sinna erisuste suunamiseks. Hiinas on lisaks kommunistlikule parteile veel kaheksa väiksemat parteid, kes on kõik kinnitanud oma lojaalsust kommunistliku partei juhtrollile. Neil on väike esindatus nii rahvakongressis kui ka poliitilises konverentsis. Nad arutavad küsimusi ja annavad oma sisendi rahvakongressile, mis võib seda kasutada seadusandluse koostamisel.

Kuigi tegemist on kahe eraldiseisva koguga, on olulisem siiski rahvakongress, sest selle kaudu nimetatakse ka president ametisse.

Kõik kolm põhifunktsiooni – partei peasekretär, CMC esimees ja president – on koondatud ühe isiku, Xi Jinpingi, kätte. Hiinas nimetatakse teda siiski eelkõige partei peasekretäriks, mitte presidendiks.

Võimu üleminek

Võimuvahetuse ajal on teatud puhver Sõjalise Keskkomisjoni esimehe ametikoht. Xi Jinpingi kaks ametiaega said täis 2022. aastal, kuid ta otsustas mitte tagasi astuda ning leidis selle abil võimaluse jääda ametisse kauemaks.

• Hiina 2007-2012 vs. Hiina 2019–2022 – esimesed muljed

Esimeste volituste üleandmise ajal oli president Hu Jintao. Oli väga isiklik lähenemine iga saadikuga. Hiinlastel oli välismaailma vastu väga suur huvi. “Avanev Hiina” – seda huvi oli tunda absoluutselt igalt poolt. President oli väga hästi brief’itud. 

Teist korda andis volikirju üle Xi Jinpingile. Selleks, et läheneda presidendile, tuli ronida taevasse (taevatrepi kaudu). Ei olnud mingisugust kahepoolset kõnelust. Anti 2 minutit püstijala vestluseks tõlgi vahendusel. Lähenemine oli väga pinnapealne ja tajutavalt teistsugune. 

Kahe perioodi sisse juhtus kaks suurt paraadi: Hiinlased ei tähista oma suuri pühi nii, et nad korraldavad paraadi igal aasta – paraadi korraldatakse iga 10 aasta tagant.

Hiina rahvuspüha aastapäev – Hiina rahvavabastusarmee lipp oli ainus lipp 60 aastapäeval 2009. aastal, 2019. aastal oli juba kolm lippu. Hiinas on sümbolid väga olulised, asjade järjestus on väga oluline. Oli kolm lippu: Kommunistliku Partei lipp, Hiina Rahvavabariigi lipp, ja Rahvavabastusarmee lippu. Oli näha, et miski oli vahepeal toimunud. Ajas tagasi minnes nähtub, et 2019. aasta oli esimene kord, kui neid rõhuasetusi nii näidati. 

Diplomaatilised aiad ja väravad

• Eraldatus algas 2010./2011. aastal: chicken wire aedu polnud enne
• ajendiks olid Põhja-Korea põgenikud: proovisid Kanada saatkonda aeda saada ja poliitilist varjupaika taotleda
• 2019. aastal oli chicken wire’ile olid saatkondade ümber tekkinud tugevamad konstruktsioonid. Saatkondade sissepääsud olid kõik kontrollitud hiinlaste poolt. Esinduste jaoks keeruline: kui kodanik soovib minna oma saatkonda, saab hiinlane seda keelata – me ei pruugi teadagi saada, kes on värava juurde tulnud. 
• Hiina 2012 vs Hiina 2022

Hu Jinato püüdis muuta riiki läänetaolisemaks: püüdis viia sisse samu juhtimismeetmeid, asju rohkem läbi arutama. Kui ta oli president, seda aktsepteeriti. 

Xi Jinping hakkas partei rolli kõige rohkem suruma. Hiina on muutunud selgelt autokraatlikumaks – isikukultuslikuks riigiks. Kõik riigis toimuv käib partei peasekretäri isikliku juhtimise kaudu. Xi Jinpingi ajal on süsteem muutunud veelgi tsentraliseeritumaks ning tema isiklikud teooriad on aluseks paljudele riigi protsessidele. 

Bo Xilai – oli 2010/2012. aastatel tõusev täht, oli kaubandusminister, väga lääneliku olemisega, samas väga pühendunud Hiina ja partei ideoloogiale. Oli reaalne konkurent Xi Jinpingile, presidendi kohale. Bo üle spekuleeriti kui ühe võimaliku presidendi üle ja kui ainukese võimaliku vastaskandidaadi üle. Bo Xilaist sai Hiina suurima linna partei sekretär. Ühel hetkel selgus, et temaga on pahasti: tema naine olevat ära tapnud ühe briti kodaniku ja Bo oli üritanud seda kinni mätsida. Bo läks kohtu alla, ei tea kui palju oli selles süüdistuses tõtt. Määrati eluks ajaks vangi ja kaduks Hiina poliitmaastikult.

SKT:

2012 – 8.5 triljonit USD

2022 – 17.9 triljonit USD

Linnastumine:

2012 – ligikaudu 53.6%

2022 – ligikaudu 65%

Keskklass

2012 – Kiirelt kasvav

2022 – Kõige suurem tarbimisjõud

Majandusmudel

2012 – Ekspordile ja investeeringutele orienteeritud

2022 – rajatud sisetarbimisele ja isemajandamisele 

1. COVID-19

• COVID-19: märtsikuud tühistati kõik varem väljastatud viisad ja elamisload
• tagasipöördumise osas uued kontrollmeetmed;
• kehtestatud piirangud andsid võimaluse uuteks tagakiusamisteks Tiibetis ja Xinjiangis, eriti viimase;
• uued “punased jooned” rahvusvahelistes suhetes: COVID-19 ja Hongkong. 

1. Hiina-CEEC koostööprojekt (16 + 1 – 1 – 1 + 1= 14 + 1)

Sai alguse 2011/2012 – olid esimesed virveldused. Ei ole teada, kes oli see inimene, kes pakkus välja eestlaste liitumise.  

• Normaalsed kahepoolsed suhted kannatasid sageli formaadi õilistamise nimel – jõudis igasse eluvaldkonda lõpuks. Selle tulemusel hakkas kahepoolne suhtlus Hiinaga kannatama. Ükskõik, mida hiinlastelt vaja oli, hakati ütlema, et kannatage formaadikohtumiseni. Võttis üle normaalse kahepoolse suhtluse. 
  • Hõlmas poliitikat, majandust – sh valdkondi, mida EL liikmesriigina ei olnud eraldi pädevust (nt tollid). 
• Formaat töötas Hiina jaoks kasuliku suhtevõrgustiku loomise eesmärgil, see ei langenud kokku meie tegelike huvidega
• põhjamaad hoidusid igasugustest ühistest formaatidest Hiinaga, seda isegi N3 koostöö hinnaga
• Eesti on osa samast kultuuriruumist – Eesti-Hiina suhtes ei erine oma loomult väga palju näiteks Eesti-Islandi suhetest
• Formaadi olemust oli keeruline selgitada meie samameelsetele partneritele

Hiina – Venemaa suhted

• Venemaa näol on Hiina jaoks tegu sõjaliselt tugeva ja rahvusvaheliselt mõjuka tuuamriigida. ÜRO JN alalise liikmega, naabriga, kellel on Hiinaga 4200 km pikkune ühine piir ja samad ideoloogilised vastased
• 4.02.2022 ühisdeklaratsioon: Friendship between the two states, has no limits, there are no “forbidden” areas of cooperation
• sõda Ukrainas

• ei ole Hiina jaoks võtmetähtsusega küsimus
• tegu on Euroopa julgeoleku kriisiga, millega peab Euroopa ise toime tulema
• konflikti algpõhjuseks on olnud NATO järjekindel laienemine itta, mis ei ole arvesse võtnud kõiki piirkonna riikide julgeoleku huvisid
• ühegi riigi julgeolekut ei saa tagada teiste riikide julgeoleku arvelt

Kuidas Hiina oma diasporaaga käitub?

• Brittide juures avastati illegaalsed hiina politseijaoskonnad: oled Hiina küljes sünnist surmani