RSR-i külalisesineja: Kristi Ockba
Lähis-Ida on geograafiline ja kultuuriline mõiste, mis hõlmab piirkonda, kus asuvad araabia ja islami riigid, kuid samas ei ole need alati üksteisega ühesugused. Lähis-Ida piirkond ei koosne ainult araabia riikidest, vaid ka riikidest, mis võivad olla geograafiliselt ja kultuuriliselt seotud, nagu Türgi, Iraan ja teised.
Araabia riigid ja identiteedid
Araabia riikideks nimetatakse 22 riiki, kus räägitakse araabia keelt, mis omakorda määratleb araabia kultuuri. Need riigid ei tähenda tingimata religioosse ühtsuse olemasolu, kuna araabia rahvas ei ole pelgalt islamistlik. Siiski ühendab neid ajalooline ja kultuuriline side, mida on mõjutanud ka Osmani impeeriumi ajalugu, mille ulatus küündis Egiptusest Jeemenini.
Koloniaalajalugu ja rahvuslikud liikumised
19. sajandi lõpus hakkasid rahvuslikud liikumised arenema Lähis-Idas, samaaegselt ka Euroopas ja Indias, olles osa globaalsetest liikumistest. Lähis-Idas tekkinud rahvuslikud liikumised olid sageli seotud Euroopa koloniaalvõimude kohalolekuga.
Saudi Araabia ja Türgi ajalugu
Saudi Araabia tekkis 20. sajandi alguses, kui Al Saud võttis üle Saudi poolsaare. Saudi Araabia on tuntud oma konservatiivse islami suuna poolest, kuid riik ei nimetanud end islamiriigiks, vaid araabia riigiks. Türgi, mis oli endine Osmani impeeriumi keskpunkt, kehtestas oma sekulaarse ja läänelikult orienteeritud valitsuse Mustafa Kemal Atatürki juhtimisel, kehtestades reforme, mis eraldasid riigi religioonist.
Araabia Kevad
2011. aasta alguses puhkes Araabia Kevad, mis algas Tuneesias ja levis Egiptusesse. Kuigi rahutused algasid kiirelt ja andsid rahvale lootust, leidsid paljud, et muutused olid vähem radikaalsed kui loodeti. Süürias lõppes Araabia Kevad üsna kiiresti, kui sõda arenes kodusõjaks, mille tagajärjed kandsid kaasa laialdased humanitaarkriisid.
Süüria kodusõda ja migratsioonikriis
Süürias on kodusõda kestnud alates 2011. aastast, mille tagajärjeks on tohutu humanitaarkriis. Süüria kodusõda tekitas massilise migratsiooni, millest sai 2015. aastal Euroopa jaoks suur probleem. ÜRO andmetel on 7 miljonit süürlast sisepagulased ja 7 miljonit on riigist põgenenud, paljuski Türki ja naaberriikidesse.
Palestiina probleem
Palestiina küsimus on jätkuvalt üks peamisi Lähis-Ida pingeid. Alates 1948. aastast, kui palestiinlased pidid lahkuma oma kodudest, on piirkonnas jäänud lahendamata konflikt. Palestiina rahvas on pidevas diasporas, kuna paljud on elanud ümberasustatud aladel, nagu Liibanonis ja Jordaanias. Seda on püütud lahendada rahvusvahelisel tasandil, kuid edutult.
Tänapäeva olukord ja rahvuslik identiteet
Lähis-Ida riikide rahvuslik identiteet on suurte muutuste ja probleemide ees. Palestiina küsimus on endiselt araabia maailmas sensitiivne teema. Samuti on keeruline liikuda erinevate Lähis-Ida riikide vahel isegi araabia passiga, nagu on näha Jeemeni puhul. Saudi Araabia on valmis tegema kokkuleppeid Iisraeliga, mis aga ei pruugi olla rahva jaoks vastuvõetav.
Religioossed ja poliitilised äärmused
Äärmuslikud rühmitused, nagu Hezbollah, on piirkonnas olnud olulised tegijad. Hezbollah tekkis Iisraeli ja Liibanoni sõja tagajärjel ning on nüüd poliitiline tegija, kuigi samal ajal on see ka radikaalne ja militaristlik liikumine. Riikides, kus sellised grupid tegutsevad, nagu Liibanon, on ebastabiilsus ja majanduskriis igapäevaelu osa.
Kohanemisvõime ja tulevik
Lähis-Ida piirkonna riigid seisavad silmitsi suure majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsusega. Paljud neist on sunnitud kohandama oma ühiskondi, et tulla toime sisepoliitiliste ja rahvusvaheliste muutustega. Kriisid Süürias ja Palestiinas ning konfliktid, mis on seotud äärmuslikkuse ja religiooniga, on ainult mõned näited piirkonna keerulistest väljakutsetest. Siiski on ka lootust, et Lähis-Ida rahvad suudavad oma identiteedi ja ühiskondade ülesehitamist kohandada vastavalt muutuvatele globaalsetele tingimustele.
