Lectures

Rudolf Oberg: Kokkuvõte Ants Froschi loengust Teisipäeval, 2. märtsil oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees välisministeeriumi Aasia, Austraalia, Okeaania büroo direktor Ants Frosch, kes rääkis teemal “Eesti-Hiina suhete perspektiivist globaliseerumise foonil”. Hiinast ja hiinlastest endist. Ants Frosch mäletas lapsepõlves nähtud venekeelset raamatut pealkirjaga „Meie sõber Hiina“, mis iseloomustas hästi toonaseid Hiina-Vene suhteid. Täna on nii Hiina […]

Algis Kokka: Kokkuvõte Jüri Kahni loengust Teisipäeval, 23. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees välisministeeriumi Aafrika, Lähis- ja Kesk-Ida ning Ladina-Ameerika büroo direktor Jüri Kahn, kes rääkis teemal “Iraan – 2010. aasta potentsiaalne kriisikolle”. 2010 on sõja jaoks hea aeg – maailma poliitika suurimal tegijal, USA presidendil läheb 2. aasta, palju sisepoliitilisi pingeid ning vähe

Mihkel Leis: Kokkuvõte Urmas Roosimägi loengust Teisipäeval, 16. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees brigaadikindral reservis Urmas Roosimägi, kes rääkis teemal “Afganistani sõjaline ja poliitiline probleemistik”. „Kui poliitikud vaidlevad sõjaväelastega, võidavad poliitikud.“, „Sõda nagu majanduskriis on vältimatu.“ ja „Ükski poliitik ei ütle, miks ta läheb sõtta. Rahu ajal ei lähe sõjavägi ise sõdima – selle

Marek Soomaa: Kokkuvõte Erik Männiku loengust Teisipäeval, 9. veebruaril oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees Balti Kaitsekolledži õppejõud Erik Männik. Lektor andis põhjaliku ülevaate, mis ei püüdnud niivõrd vaadelda seda, mida tehti Lõuna-Osseetia konfliktis valesti või mida mitte poliitilisel tasandil. Ta lähenes konfliktile sõjakunsti ja sõjateaduse seisukohast ja hindas, mida selles vallas valesti tehti ja mida

Helena Nõmmik: Kokkuvõte Jaak Valge loengust Teisipäeval, 8. detsembril käis RSR-l külas Jaak Valge ning rääkis teemal “Suur Depressioon 1929-1933 ja Suur Depressioon 2008-? Kuidas edasi?” Üldiselt on ajaloovõrdlused alati spekulatiivset laadi. Aprillis 2008 alanud majanduskriis on aga niivõrd laialdane, et seda saabki võrrelda ainult 1929. aastal alanud Suure Depressiooniga. Suur Depressioon 1929 – 33

Kaarel Kesamaa: Kokkuvõte Julia Laffranque’i loengust Teisipäeval, 1. detsembril käis RSR-l külas Julia Laffranque ning rääkis teemal “Lissaboni leping”. 1. detsembril 2009. aastal jõustus Lissaboni leping. Juba 1926. aastal arutles diplomaat Kaarel Robert Pusta mõtte üle, kui hea oleks ühtne demokraatlik Euroopa ning selle kasuteguri üle Eestile. Läks mööda palju aastaid enne, kui Pusta unistus

Anton Neidre: Kokkuvõte Karin Deani loengust Karin Deani loeng 24. novembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Kagu-Aasia relvastatud konfliktid”. Täna oli RSR-i ees Karin Dean loenguteemaga „Kagu-Aasia relvastatud konfliktid“. Karin Dean on omandanud bakalaureusekraadi geograafia erialal Tartu Ülikoolis 1993 aastal, peale mida ta jätkas kuni 1995. aastani õpinguid Idaho Ülikoolis USAs. Alates magistrikraadi omandamisest on Karin

Jüri Pilviste: Kokkuvõte Lili Khechuashvili loengust Teisipäeval, 17. novembril käis RSR-il külas Lili Khechuashvili ning rääkis teemal “Post-War Georgia: through the eyes of psychologist”. Lili Khechuashvilil on PhD psühholoogias. Tema konkreetseks uurimisteemaks on kliiniline psühholoogia, mis on seotud isiksusega. Täpsemini on Lili uurinud sõdurite psüühikat. Hetkel on ta üheks isiklikuks lemmikvaldkonnaks paaride nõustamine. Lili rääkis

Sandor Elias ja Tanel Pedaru: Kokkuvõte Clyde Kulli loengust Teisipäeval käis RSR-l külas Clyde Kull ning rääkis teemal “Diplomaadi ametikutse võlu ja valu”. Edastan alljärgnevalt lugemiseks selle loengu kokkuvõtte ka neile, kes ei saanud kohale tulla. Selle teisipäeva külaline Clyde Kull alustab oma loengut loetelust, millised peaksid olema ühe diplomaadi isikuomadused: see inimene ei tohi

Rudolf Oberg: Kokkuvõte Trivimi Velliste loengust Lühikokkuvõte Riigikogu liikme ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehe TRIVIMI VELLISTE ettekandest Rahvusvaheliste Suhete Ringis 3.11.2009. Teemaks oli Eesti rahvuslik ja rahvusvaheline julgeolek ajaloolises mõõtmes. Külaline rõhutas ettekande alguses julgeoleku subjekti määratlemise olulisust. (Hunt ja jänes võivad metsas mõlemad olla julgeoleku subjektid ning kummagi julgeolek võib olla vastastikku otseses