Lectures

Marek Soomaa: Kokkuvõte René Värgi loengust Teisipäeval, 20. septembril 2011 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, kes rääkis teemal „Terrorism, riigi vastutus ja relvastatud jõu kasutamine“. Viimastel aastatel on alates 11.09.2001 terrorismist väga palju räägitud. Tänaseni ei ole kokku […]

Indrek Mäe: Kokkuvõte David Vseviovi loengust Teisipäeval, 13. septembril 2011 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas ajaloolane David Vseviov, kes rääkis teemal „Ajalugu ja poliitika. Venemaa variant.“ Lektor juhatas loengu sisse arutlusega selle üle, mis on ajaloo nö kontrollküsimus. Lõpuks tuli teha järeldus, et seda on üsna keeruline määratleda ning et see sõltub väga palju

Indrek Mäe: Kokkuvõte Heiko Pääbo loengust Teisipäeval, 12. aprillil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute lektor Heiko Pääbo, kes rääkis teemal “Kollektiivne mälu kui identiteedi konfliktide allikas endise Vene impeeriumi aladel”. Mis on kollektiivne mälu? Pääbo sõnul on sellele kaks lähenemist: 1) osad autorid väidavad, et grupil kui sellisel

Ants Siim ja Jakov Saltõkov: Kokkuvõte Martin Hurda loengust Teisipäeval, 5. aprillil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt, kes rääkis teemal “Euroopa riikide kaitsevõime ja sellealane koostöö”. Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt lubas keskenduda oma ettekandes järgnevatel teemadele: Euroopa Liit vs ülejäänud maailm ja Euroopa koostöövormid militaarvaldkonnas. Hurt

Andres Põder: Kokkuvõte Meelis Kiili loengust Teisipäeval, 29. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Balti kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes rääkis teemal “Globaalne julgeolek ja Eesti sõjalised operatsioonid”. Loengu alguses näitab Meelis Kiili öökaarti. Osutab käega valgetele täppidele ja lisab, et seal elavad rikkad inimesed. Pimedas elab aga inimesi rohkem. Valguses elavad inimesed

Sandor Elias ja Reelika Rattus: Ülevaade reisist Brüsselisse (22.-23.märts 2011) Viiel Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) liikmel (Karmo Tüür, Sandor Elias, Kaarel Kesamaa, Indrek Mäe ja Reelika Rattus) oli võimalik Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari kutsel ja (rahalisel) toetusel viibida 22.-23.märtsil 2011 Brüsselis. Reis algas teisipäeva varahommikul Tallinnast, kust sõitis lennuk läbi Riia Brüsselisse. Teisipäevase vaba

Ranno Koorep: Kokkuvõte Sergei Stadnikovi loengust Teisipäeval, 22. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas egüptoloog Sergei Stadnikov, kes rääkis teemal “Egiptuse poliitilise ajaloo ülevaade viimase 200 aasta jooksul”. Kui egüptoloogia tegeleb traditsiooniliselt Vana-Egiptuse ajaloo, keele ja kultuuri uurimisega, siis Sergei Stadnikovi huvi Egiptuse riigi vastu on veelgi laiem. Omal ajal on Stadnikov osalenud ka

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Lauri Mälksoo loengust Teisipäeval, 15. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas õigusteadlane Lauri Mälksoo, kes rääkis teemal “Venemaa ja Euroopa rahvusvaheline õigus: vastastikune mõju”. Lauri Mälksoo (sündinud 1975. aastal) lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. 1999. aastal omandas ta USA-s Georgetowni ülikoolis magistrikraadi. 2002. aastal lõpetas Lauri Mälksoo Berliini

Andres Põder: Kokkuvõte Mart Nutti loengust Teisipäeval, 8. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas endine Riigikogu liige Mart Nutt, kes rääkis teemal “Miks ei saa Aafrika jalgu alla?”. Iseloomulikku Aafrikale Aafrika on olnud läbi ajaloo mitmes mõttes inimkonna häll. Suure tõenäosusega on sealt pärit inimene. Aafrika on olnud ka maailma tsivilisatsioonihäll. Hea näide sellest

Ranno Koorep: Kokkuvõte Ahto Lobjakase loengust Teisipäeval, 1. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas poliitikavaatleja ja kolumnist Ahto Lobjakas, kes rääkis teemal “Mis on Euroopa?” Mis on Euroopa? Kus on Euroopa? Viimane küsimus on eriti aktuaalne just Ida-Euroopas. Euroopa on kui lapitekk – selline võrdlus käsitleb Euroopa Liidu liikmesriike lappidena suures tekis. Lapitekist võib