Lectures

Raivo vare alustab oma ettekandega mõttest, et iga vaade, mis meid ümbritseb, on subjektiive. Ehk meie vaated sõltuvad vastavalt istekohast ehk ameti või vaatekohast. Üks ja sama objekt paistab täiesti erinevalt – olenevalt sellest millise nurga alt vaadata. Maailm on palju muutunud. Seda ilmestavad punktid, kus sõjajärgne maailmakord on mitmel viisil murenemas. Maailma majandus on […]

Jaak Jõerüüt on tuntud proosakirjaniku, luuletaja, poliitiku ja pikaaegse diplomaadina. Ta on välisteenistuses töötanud suursaadikuna nii Soomes, Itaalias, Maltal, Lätis, Rootsis kui ka Küprosel. Lisaks on ta esindanud Eestit suursaadikuna ÜRO-s ning olnud kahes valitsuses kaitseminister. Viiele luulekogule ja seitsmele proosateosele ja tõlketöödele lisaks on Jõerüüt autor ka järgnevale teosele: “Poliitiline daamikinnas”. Kirjanduse ja poliitika

Lühiülevaade kogu küberdiplomaatia alastest aktuaalsetest küsimustest. Laiemas laastus tegeletakse 4 suurema küsimusega:1. Rahvusvahelise õiguse kehtivus küberruumis2. Küberoperatsiionid ja heidutus3. Internetivabadus ja inimõiguste kaitse4. Küberalane arengukoostööKüberruum on mõtteline arvuti suhtluskeskond, mis hõlmab teabe muutmist, talletamist ja edastamist. Kas küberruumi saab käsitleda militaardomeenina nagu õhk, vesi, maa? Tänapäeval on vastus, et saab. Küberdiplomaatia tegelebki erinevate küberruumi reguleerivate

Eesti-Gruusia suhtedDiplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel sõlmiti 17.06.1992 ning Gruusia toetamine on Eesti välispoliitiline prioriteet. Kahe riigi vahelised poliitilised suhted on väga head – tehakse sisulist koostööd, vastastikune visiidikalender on tihe ja palju muud.Majandussuhted on tagasihoidlikud, kaubavahetus on umbes viis kuni kuus miljon eurot aastas, Eesti aga Gruusiasse eriti ei investeeri. Põhjuseks on asjaolu,

Hiinast, tehnoloogia, tekisintellekt ja polariseerumine. Nagu tavaliselt, on nende pealkirjad moondatavad, kui loenguks läheb. Selle loengu jooksul püüame anda laia ülevaate Hiina tehnoloogilisest arengust, ja mida Peking püüab selle tehnoloogia abil saavutada. Hiina rahva tähtpäev, Mao Zedong peab kõne selle maa minevikust ja tulevikust. Ja see peegeldab Hiinat ja maailma tänini. Modernismilaine peale IIMS jõudis

Andreas Ventsel on Tartu Ülikooli semiootika osakonna vanemteadur. Keskendudes oma uuringutes sotsiosemiootikale, peamiselt poliitika semiootika arendamisele, on ta uurinud nii hegemoonia konstrueerimist nii verbaalses kui visuaalses diskursuses. Lisaks nii rahvusvahelistele kui eestikeelsetele akadeemilistele teadusajakirjadele, on Ventsel avaldanud populaarteadulikumaid artikleid Sirbis, Postimehes, Päevalehes jne Loeng tugineb tema 2009. aasta kirjutatud artiklile “The role of political rhetoric

Anastasiya Astapova on liige sellises projektis nagu Comparative Analysis of Conspiracy in Europe. Antud projektis osaleb inimesi väga paljudelt erinevatelt erialadelt ning konverentsid toimuvad mitu korda aastas. Projektis tegeletakse erinevate vandenõuteooriagruppide uurimisega, näiteks anti-vaktsiini grupi jne. Ka see projekt ise sai osaks vandenõuteooriast – “Controlled Academic Opposition” ehk tekkis teooria, et projektis osalevad inimesed on

12. märtsil toimunud RSRi loengus oli külas Peeter Raudsik, kes rääkis Süüria kodusõja pöördepunktidest. Lähis-Idas on igal kümnendil olnud mingi teed andev sündmus, mis on seda kümnendit siis defineerinud. Ehk kui me hakkame 80ndatest peale, siis 1979 aasta jaanuari islamirevolutsioon defineeris seda kuidas 80ndatel hakkas regioonis võimudünaamika muutuma. 90ndatel olid esimene lahesõda, Iraagi tungimine Kuweiti

Riina Kionka on Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski peanõunik välispoliitika küsimustes. Lisaks on ta juhtinud Euroopa välisteenistuse inimõiguste poliitika osakonda, töötanud ELi julgeoleku- ja välispoliitika kõrge esindaja Javier Solana kabinetis inimõiguste eriesindajana, töötanud ELi Nõukogu sekretariaadis; Välisministeeriumis on Riina Kionka töötanud poliitikadirektorina, Euroopa küsimuste asekantslerina ja esindanud Eestit suursaadikuna Saksamaal. Riina Kionkal on doktorikraad rahvusvahelistes

Taavi Toom on RSRi endine president aastatel 1991-1993 ja lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Toom on töötanud ajalehe Postimees välisinfo toimetajana, kust meenutab koos Marko Mihkelsoniga töötamist ja seda, kuidas töö käis faksimasinaga: jalgrattaga pidi sõitma faksimajja ja siis tagasi toimetusse, et faksilt uudiseid ümber kirjutada. Lisaks on ta töötanud erinevatel ametikohtadel välisministeeriumis (1994-2017),