20 aastat tagasi 1. korda võttis seljakoti ja ühekorrapileti Ladina-Ameerikasse ning sellest ajast saati on antud piirkonnaga tegelenud. 

Ladina-Ameerika ülejäänud maailmas, mis neid riike on kõige rohkem määratlenud. 

Etapid (väga laia pintsliga)

• Kontaktieelne ajastu: 

• • Autonoomia, indiaani tsivilisatsioonid

• 16.-18. sajand: Hispaania ja Portugali kolonialism

• 19.-20. sajand: Iseseisvad riigid ja USA Imperialism

• • 20. sajandil lisaks idabloki mõju; “roosa laine”; Hiina mõju

Asteegi, Maya, Inka tsivilisatsioonid

• Esimesed elanikud tulid Aasiast u 30 tuhat aastat tagasi.
• Väga arenenud poliitilised ja sotsiaalsed struktuurid:
  • klassisüsteem
  • tööjaotus
  • filosoofilised ja religioossed teadmised

• suured armeed
• keerulised teedesüsteemid
• astronoomia, matemaatika, sport

Etappide alusdokumendid

• Kontaktieelne ajastu: autonoomia
  • Tordesillase leping 1492
    • Koloniaaljõud tundsid vajadust maailma jagamise järele: lepiti kokku üks pikkuskaar – portugaallased ühele, hispaanlased teisele poole

Globaalse majanduse algus

• Algas kolmnurkse kaubandusena – Ameerikast Euroopasse toormaterjalid – Euroopast Aafrikasse toodetud kaubad – Aafrikast Ameerikasse orjad

• Hispaanlased tõid troopilised tooted Euroopa turgudele
• Inglased, prantslased ja hollandlased lõid 17. sajandil Kariibi mere saartele kasvandused, mis kasvasid globaalseteks ettevõteteks
• Tubakas, kohvi, suhkur, rumm – meeletult edukad Euroopa turul

Iseseisvumine 19. sajandil

• Esimesed 30 aastat olid kõige olulisemad, toimusid pikad ja verised sõjad
• 15 aastaga 15 uut hispaaniakeelset riiki (1810-1825)
• Võtmekujud kaks revolutsionääri:
  • Simon Bolivar
  • Jose de San Marin

Brasiilia teistmoodi trajektoor:

• Portugali õukond põgeneb Brasiiliasse
• Brasiilia saab 1815 kuningriigiks ja 1825 iseseisvaks

Hispaania – Ameerika sõda (1898)

• Kuuba väga pikk iseseisvusvõitlus, USA majandushuvid
• Lahingud Kuubal ja Filipiinidel, USA kiire sõjaline ülekaal
• USA sai kontrolli Puerto Rico, Filipiinide ja Guami üle
• Kuuba sai formaalselt iseseisvaks 1902, aga jäi USA mõju alla: Platt Amendment
• Tulemused:
  • USAst sai globaalne suurvõim
  • Hispaania koloniaalimpeerium sai lõpu

Monroe doktriin 1823

• USA president James Monroe
• Euroopa riigid ei tohi enam koloniseerida ega sekkuda Ameerika mandrite “siseasjadesse”
• Ameerika Ühendriigid lubasid omakorda mitte sekkuda Euroopa asjadesse
• Eesmärk: kaitsta Ladina-Ameerika uusi iseseisvaid riike
• Ajapikku sai sellest USA mõjuvõimu õigustus Läänepoolkeral

USA sekkumised Ladina-Ameerikas I

• 1846-1848 Mehhiko-Ameerika sõda
  • USA võtab suure osa Mehhiko territooriumist
• 1903 Panama eraldamine Gran Colombiast
  • USA aitab Panamal eralduda ja saab kanali üle kontrolli
• 1910-1930ndad – “Banaanivabariikide” sünd sõdade teel
  • USA sekkumised Nicaraguas, Haitil jm
• 1954 Guatemala riigipööre
  • CIA kõrvaldab demokraatlikult valitud
• 1973 9/11 Moneda Palee pommitamine, Tšiili riigipllre
• 1983 Grenada invasioon
  • USA sõjaline invasioon
• 1989 Panama invasioon
• 2026 Venezuela operatsioon

Ligi 20 vägede sisseviimist, sissetungi 20. sajandi jooksul.

Vasakpoolne mõte Ladina-Ameerikas

• 20. sajandi esimestel kümnenditel:
  • Mehhiko, Argentina, Tšiili töölisliikumise
• Intensiivsem levik peale Teist maailmasõda
• Külma Sõja ajal globaalne idablokk
• Kesk-Ameerika kodusõjad 1980ndatel: Nõukogude Liidu vs USA proxy sõjad

Punased ja roosad

21. sajandi esimesed kümnendid:

• “Kommunistlik” utoopia: Kuuba, Venezuela, Nicaragua
• Roosa laine: mõõdukalt vasakpoolsed tugeva sotsiaalpoliitika ja legendaarsete juhtidega riigid:
  • Venezuela (Hugo Chavez) – hiljem eriti Maduro ajal punane
  • Brasiilia (Luiz Inacio Lula da Silva)
  • Boliivia (Evo Morales)
  • Vahepeal ka Ecuador, Uruguay, Costa Rica, Mehhiko jne
• Ladina-Ameerika vasakpoolsete koostöö oli huvitav, Lula da Silva tõusis globaalse lõuna liidriks. 
• Eesmärgid: vaesuse vähendamine, riigi rolli kasv majanduses

Donroe doktriin 2025

• USA riiklik julgeolekustrateegia (Trump): USA peab kogu läänepoolkera oma otseseks mõjusfääriks ja püüab takistada mitte-Ameerika riikide (eriti Hiina) poliitilist, majanduslikku või sõjalist mõju Ladina-Ameerikas.
• Tugevam sekkumine regionaalsesse julgeolekusse: strateegia raamistab narkovastase võitluse ja migratsiooni kontrolli USA huvide kaitseks piirkonnast
• Ladina-Ameerika kui pelgalt USA tagaaed

Küsimused

1. Kuidas Roosa laine on reageerinud kolonialismile?

Räägitakse palju kolonialismist kõnedes, on palju juttu. Inglise keelne ja portugali või hispaania keelne kirjandus käsitleb väga erinevalt.

2. Keeltest, kuidas on olukord kujunenud?

Hispaania keel on näiteks lihtsam osades piirkondades. Kui Brasiilias taheti keelt reformida, siis Portugal oli väga kuri. Portugali keelne maailm on väga huvitatud oma keele hoidmisest. 

3. Argentina ei ole enam vasakpoolne. Kas majanduslik paigalseis on tekitanud mingi vastureaktsiooni vasakpoolsusele ka mujal?

Jah, ikka. Venezuelast taheti ka ära minna, sest majandus kukkus kokku. Samas 70dnatel oli rikas riik. Pendel käib pidevalt vasakule-paremale.

4. Praegune olukord Kuuba ümber on karm. Venezuelaga viis Trump asja ühele poole. Kas jõutakse võtta ette ka Kuuba enne vahevalimisi, ka Nicaragua?

Tal ei ole väga suurt põhjust seda teha, aga ta toimib suures plaanis teiste asjade alusel. Sealt pole otseselt midagi võtta, peale ideoloogilise võidu. On ka keelatud Nicaraguale reisimist, praegu ei tohi Euroopa Liidu riikide seast näiteks Eesti ja Leedu. Ei tea miks. 

5. Eestil ei ole olnud Ladina-Ameerika suunal olulist poliitikat. Mis võiks olla Eesti Ladina suunaline poliitika, mis oleks ka realistlik ja mõistlik, millised oleks prioriteedid? Mida teeb Hiina seal suunal? 

Võiksime koguda teadmisi, dialoogi hoida. Olla kohal ja võrgustikus, proovida aru saada jooksvalt sellest, mis toimub. Meil võiks igal mandril olemas olla aktuaalne teave. Majanduskoostöö alaselt oleks palju veel teha. 

Hiinlased on seal igal pool. Vahepeal prooviti globaalset koostööd teha, aga osad riigid tajuvad ka Hiina ohtu. Nõrgemaid riike on neil lihtne ära osta. 

6. Millised tuuled puhuvad Brasiilia valimistel, kas vasakpoolsed jäävad võimule?

See on massiivne riik, kus on ainult 2 perekonda valimistel pildis. Praegu ollakse väga polariseerunud. Ollakse suhteliselt pooleks toetuste poolest. Sotsiaalmeedia roll on ka oluline.

7. Eestis peame populismi negatiivseks, Lõuna-Ameerikas tundub see olevat ainuõige poliitika tegemise viis. Millised on erinevused poliitikas neil võrreldes muu maailmaga. 

Tegelikult kampaaniasõnumid on ka meil üsna sarnased. Ajalugu selgitab veidi, soovitakse kõva kätt tihti. Ühendriigid on seda tugevalt võimendanud. Ollakse väga parteimeelsed, kantakse ja esindatakse omasid värve jne. 

8. Kuidas Te leidsite huvi Ladina-Ameerika vastu? Kas on mõnda Ladina-Ameerika riiki, kus Te ei ole käinud?

Lapsena oli maailmakaart voodi kohal, samastasin Põhja-Ameerika Hiiumaaga, Lõuna-Ameerika Saaremaaga ja kuna ise olen viimaseks, muutus südamelähedaseks. Rännukirg ja Brasiilia muusika jäid südamesse. Käisin Portugalis ka vahetusaastal, keel hakkas meeldima. Brasiilia paelus. Valimisvaatlus on samuti hea viis sissevaadet saada. 

9. Mis on üleüldine suundumus? Kas võib öelda, et Euroopa liigub suurema koostööga Lõuna-Ameerikaga? 

Ma arvan küll. Need arengud on aeglased. Hakkavad kehtima uued kaubanduslepped, mis aitavad kaasa. Brasiilia saatkonna taasavamine aitab ka kaasa. 

10. Kaua te olete olnud valmiste vaatleja? Kas lähete mingi kindla organisatsiooniga?

20 aastat. Käin Euroopa Komisjoni korraldatud missiooni raames. Välisministeerium vahendab. OSCE korraldab ka missioone. 

11. Millised on viimased valimisvaatlused Columbias olnud?

Enne parlamendivalimisi tundus, et vasakpoolsed jäävad peale. Traditsiooniliselt on olnud parempoolne ja USA sõbralik. Hetkel juhib üks vasakpoolne mõõdukam kandidaat presidendivalimiste eelselt. Columbia erinevates piirkondades on palju erinevaid arvamusi.