Maria-Ann Rohemäe, 09.12.2025

Tee ajakirjandusse

• Töötab ERR-is (viimased 13 aastat), alustas tööd ülikooli ajal (TÜ ajakirjandus, ei olnud soovi algselt ajakirjanikuks saada)
• Praktikal käis AK-s (väga meeldis, tahtis tööle minna sinna), läks suvel uuesti praktikale ning jäi lõpuks ka ERR-i tööle
  • Samal ajal oli konkurss USA korrespondendi kohale (lubas endale — kui uus konkurss tuleb, siis kandideerib)
  • 3a hiljem tuli konkurss, kandideeris ja sai 2016. aasta sügisel (presidendivalimised, Donald Trump vs Hillary Clinton) Ameerikas toimuvat kajastama minna
• Pärast Ameerikat läks tagasi “Aktuaalsesse kaamerasse” sisetoimetusse

Tegemised Ameerikas

• 7 aastat oli Ameerikas (2 ametiaega + 1 aasta)

• Ameerikas olles mõistis, et see on hoopis teistsugune kui eeldas
• Oli tunnistajaks olulistele sündmustele: Kapitooliumi rahutused ja COVID-19, presidendivalimised (Biden vs Trump)
  • Valimiste tulemuste tulemine: ootamine pikk, tulemused tulid järsku, pidi jooksma otselülitust tegema. Rahvamass oli kogunenud Valge Maja juurde, mis muutis otsepildi tegemise väga keeruliseks, kuna internet muutus väga halvaks inimeste hulga tõttu.
• Välisuudiste tegemisel on oluline kohapealne taju. Mõistad paremini asju, kui oled seal kohapeal. NÄITEKS Valimiste ajal käidi mööda riiki ringi ning tehti intervjuusid. Viimasel õhtul mindi valimisõhtutele intervjuusid tegema. Intervjuudest tuli välja suurem viha Clintoni vastu kui eeldati ning Rohemäe ennustas Trumpi võitu. Samamoodi oli tajuda Washingtoni inimestes pettumust kui Trump võitis.
  • Valimiste kontekst: valimised olid väga tasavägised, kuid avalikult ennustati Hillary Clintoni võitu

Milline on korrespondendi töö?

• Ühe inimese bänd: oled reisikorraldaja, ajakirjanik, toimetaja (intervjuude kokku leppimine), operaator, monteerija, helimees ning kirsiks tordil: tehnik 
  • Teed seda kõike ka 7h ajavahes: Eestis lähevad esimesed uudised eetrisse kell 18.30 ja Ameerikas on kell 11:30
• Toimetuse tugi ei ole. Töötad teatud mõttes musta auku.
• USA eripära: riik suur, vahemaad suured. Kui soovid kellegagi (kes ei ole inimene tänavalt) intervjuud teha, siis see võtab palju aega. Kedagi ei huvita, et sa oled Eestist, meil ei ole neile midagi pakkuda, me ei paku neile rohkem kuulsust. Neil pole mingit põhjust meie kaamera ees istuda. 
• USA ajakirjanduslik süsteem: polariseerunud, peaaegu igal erakonnal on oma telekanal (otseselt seda ei öelda, kuid tajuda on kallutatust). Neutraalse info saamine on keeruline, tuleb infot koguda ja kaevata teatud agentuuride kaudu. Tõeni jõudmine ja tausta mõtestamine on keeruline.
  • Nt Eestis on ajakirjandus pigem tasakaalustatud.
  • Teatud ajaks tuli end Eesti uudistest välja lülitada, et keskenduda USA uudistele: tuli läbi töötada veebiväljaanded, et aru saada, kus see informatsiooni keskpunkt on. 
• Tehnilised probleemid: üksinda pidi otseülekannet tegema, kuid ühendused aina katkesid
• Keeruline oli Ameerikast tagasi tulles Eesti inforuumi tagasi lülituda. Läks tööle sisetoimetusse. Sisse elada aitas see, et pakuti uudiseid, mis on rohkem välispoliitikaga või kaitseteemadega seotud (pooleldi välismaa uudised, pooleldi siseriiklikud uudised)
  • Juhib “Välisilma” saadet. Viimasel ajal tegeleb palju kaitseteemadega (Ukraina + rahukõnelused)
  • Siiski saab ka Ameerika teemadel kaasa rääkida: spekuleerida valimiste võitjaid jne
• Miks Eestis mugavam töötada?
  • Inimesed on kättesaadavad. Regulaarselt suheldakse ministrite, analüütikutega. Samas tekib olukord, kus suhtlemine poliitikutega on vahetu. Poliitikud võivad survestada ajakirjanikke rohkem (tekib teatud mugavus).

Küsimused

Kas kogesid presidentidega samas ruumis olemist? Milliseid protseduure selleks läbima pidi, millised olid turvameetmed jne?

• Üksikud korrad, kui sai presidentidega samas ruumis/samal ajal olla. Nt Bideniga ei saanud ühes ruumis olla. Põhjus: kogu valimisperiood jäi koroonaaja sisse. Biden väga palju avalikke üritusi ei teinud, varjus ajakirjanike eest.
• Trumpiga puutus esmakordselt kokku kampaania ajal Scrantonis. Väga palav, tehti palju intervjuusid pikas järjekorras seistes. Turvameetmed olid väga nõrgad: pidi ainult pressikaarti näitama ja lasti meedia alale. Huvitav oli jälgida, kuidas kohalikud ajakirjanikud oma tööd tegid. 
  • Hiljem käis veel ühel üritusel. Kuidas sai sinna? Saatsid kirja, et tahad tulla, enne üritust pidi läbima mitmeetapilise turvakontrolli ning hiljem oma asjad pressi alale jätma. 
  • Kõige lähemal Trumpile: Valges Majas, kui Balti riikide presidendid olid külastamas. Siis oli väga mitmest Eesti/Läti/Leedu väljaandest inimesed kohal. Otsustati, et igal riigil on üks küsimus, Eestis leppisid ajakirjanikud omavahel päev enne küsimuse kokku. Seal samamoodi suur ja põhjalik turvakontroll. Hämmastav oli, et Valge Maja pressiesindaja ruum on väga väike. Rohemäe proovis enne pressikonverentsi Trumpilt küsida olulise küsimuse ning see tal ka õnnestus, kokku sai ta küsida presidendilt kaks küsimust. 
    • Küsimus: Kuidas Trump näeb Putinit?

Kui palju korrespondendid ja saatkonnad omavahel läbi käivad?

• Igapäeva töös mitte väga palju. Kuna keskenduti USA uudistele, siis saatkond ei saanud väga aidata. Suurem roll siis, kui tuli mõni Eesti poliitik kellegagi kohtuma. Saatkond haldas kohtumise protsessi ja tagas selle, et ajakirjanik pääseks ligi kohtumise juurde. 
• Suhtlus saatkonna ja korrespondendi vahel sõltub sellest, mis inimesed parasjagu ametis on. 

Võrreldes Eestiga on Ameerikas elu mõnevõrra kallim. Kuidas võimaldati korrespondendile elu Ameerikas?

• Võimaldatakse eelarve: elamiseelarve ja reisieelarve.
• Selleks, et kohapeal hakkama saada, on korrespondendi palk kõrgem, kui Eesti ajakirjanikel.

USA riigimeedia on keerulises situatsioonis (rahastuse koondamine jne). Kas märkasite murekohti ja mida nad teinud on?

• Suur osa rahastusest tuleb annetajatelt, riiklik rahastus täielikult nüüd kadunud
• SISU: raadioringhääling ja nende “ETV” (BBS). Telekanal on ausamas seisus kui raadioringhääling (kaldub vasakule). BBS on suutnud jääda keskele ja teeb sellist ajakirjandust, millega Eesti harjunud on. Populaarsemad meediaväljaanded (Fox News, CNN jne) teevad väga vähe lugusid (kus kajastuvad mitu osapoolt), pigem kutsutakse üks osapool stuudiosse ja kuulatakse terve päev teda. Suur õnnetus USA meediaga: ajalooliselt on lõhenemist toetatud (erakonnad tahavad meediakanaleid, mis ainult neid toetaksid) + meedial pole sarnaseid regulatsioone, mis Eestis on. Eestis ei tohi lasta sarnasel asjal juhtuda: murelikuks teeb see, et erameedial on ärihuvid mängus. 

Mis on kõige keerulisemad küsimused mis Te küsinud olete ja kellelt?

• Noore ajakirjanikuna tegi dopinguskandaali kohta lugu — pidi väga meeldivalt inimeselt küsima ebameeldivaid ja konkreetseid küsimusi. Ajakirjanikuna pidi seda tegema, kuigi inimlikult oli see väga vastumeelne. 
• Poliitikute puhul tuleb meeles pidada, et nad ise on endale selle ameti valinud ja peavad olema valmis ebameeldivatele küsimustele vastama. Ajakirjanikuna pead olema valmis ebameeldivateks vestlusteks. 

Kui paljud ameeriklased teadsid Eesti kohta? Kas nad huvitusid meie tegemistest?

• Üllatavalt palju teati Eesti kohta. Näiteks valimiste ajal tegi intervjuu küberteemade kohta ning avastas, et intervjueeritava juured on Eestis. Paljud teavad, mis on Eesti (digiriik, Skype, kruiisid).

Kas teil õnnestus mõne USA meediaväljaandega koostööd teha?

• Pigem juhuslikult, mingitel üritustel. Nt igal aastal on ÜRO Peaassamblee. Ühel esimestest aastatest tahtis ülekannet sealt teha, kuid internet ei töötanud. Internetti sai laenata ühe teise väljaande käest + anti ka valgustus ning järgnevatel aastatel kohtuti selle väljaande inimestega. 

Mida arutatakse intervjueeritavaga enne intervjuu algust?

• Vahepeal räägitakse teemast üldist juttu, teistel hetkedel small-talk (kuidas läheb jne). Sõltub sellest, kui hästi intervjueeritavat tuntakse.

Kuidas mõista välispoliitikat infomüras?

• USAs aitas see, et tarbida võimalikult palju erinevat meediat: telekanalid, raadiokanalid, internet. 
• Eestis: tavainimesena usalda ajakirjandust. Ajakirjanikud saavad ligi päris allikatele, infot saadakse õigetelt inimestelt. Sotsiaalmeediast ei tohiks uudiseid lugeda ja kõike lugeda. Päris palju jama on igal pool ja sellest end läbi filtreerida on keeruline. 

Eestis on ka meedia polariseerumas. Mida saaks teha, et seda peatada?

• Meedial väga suur roll: peame rääkima nendest teemadest ning väljaanded peavad konkurentidel silma peal hoidma. Fakt on see, et eraajakirjanduses on eesotsas inimesed, kellel on oma ärihuvid. Nendest asjadest peab rääkima, mitte ei tohi vaiba alla lükata. Ajakirjanikud peavad rääkima sellest kui neid survestatakse. 

“Välisilma” kaadritagused. Kuidas valitakse eksperte, kuidas teemasid kokku pannakse?

• Väga autori nägu: ei ole eraldi toimetajat. 
• On palju viimase hetke asju, mis juhtuvad. 
• Teemade valik sõltub: mis on selle nädala põhiteema/d, kui keegi korrespondentidest on välismaal ja tegeleb mingi looga.
• Inimeste valik sõltub sellest, millisteks põhiteemad tulevad ja kes on üldse valmis õigeks ajaks stuudiosse tulema. Näiteks Hiina eksperte on vähe, eriti neid, kes oleksid valmis saatesse tulema. 
• Alati on võimalik asju ümber mängida, saatekülalisi vahetada, kuna “Välisilm” on alati otseeetris.
• Nt Rohemäed paeluvad endiselt USA teemad ning ka tema saated on teemakohased