Oluline on tuua enda kogemust ja ajalugu välja, sest vaid see seletab, mis on muutumatu.

Pehme jõud → väljend mida kasutatakse füüsikas ning pehme jõud on mis ei kahjusta objekti. 

Film on nagu seeme, mis mõjutab subjekte pika aja peale.

Dialoog meloslaste ja ateenlaste vahel → oluline dialoog väikese rahva jaoks, Ateena tappis melose mehed ja naised saatis orjusesse. See on rahvusvahelistes suhetes pika ajaloo vältel suunamudija.

→ Ateena on suurriigid (Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia)

→ meloslased on väiksemad riigid (nagu Eesti)

Iiri, Islandi ja Luksemburgi filmid – samuti sama probleem, et paar tuntud filmi ja märgata teisi

Iirimaa

Kui iiri film “My left foot” võitis kaks Oscari, siis pärast seda loodi filmi instituut, mis aitas kaasa iiri filmitööstusesse. Nad viisid sisse maksusoodustuse, mistõttu on paljud projektid filmitud seal. Näiteks James Bond, Star Wars jne. 

Iirlaste loogika oli see, et isegi kui neil oli raske majanduslik olukord, siis läbi filmide lõid kuvandi maailmale “kõik on hästi”, mis oli märkimisväärselt odavam strateegia.

Geniaalsed iirimaa filmid – “Hunger” on Bobby Sands (režissöör Steve Mcqueen)

Viimase aja üks tuntumaid iiri filme – “Lobster” (2015. aastal)

Lisaks veel: Harry Potteri filmid, “Game of Thrones” seriaal

ISLAND

Fenomen, et oma olemuselt loo jutustajad

Nad ei ole filme pikalt loonud 

Paljud filmid on Islandil filmitud: “Troonide mäng”, “Batman” jne

Pärast seda kui said natuke kapitali, kui filmiti Islandil filme, otsustasid ise ka teha → “Women at War”, “Rams” Godland”

Väga paljudes Islandi filmides on Eesti kaastööd teinud.

LUKSEMBURG

Ostsid filmidesse osalusi, sest siis filmi tiitrites on neid nimetatud ning oscari võitmise võimalusest on tehtud riskiinvesteering.

Sellel pehme jõu eesmärk on luua oma filmist eeskuju/kuvand, et mõjutada oma rahvusvahelisi vaatajaid.

Luuakse narratiive, mida tahetakse, mida teised riigid neist arvatata võiks.

VÕIMUSUHTED

– “Darkest Hour” Winston Churchillist kui pidi otsuse tegema, kas päästa 300 sõdurit. Väike osa II maailmasõjast. Edith toob välja, et Joe Wright saatis oma filmiga edasi nii hea sõnumi, mis pani teda ise mõtlema, et britid võitsid II maailmasõja.

– “Samuti Nolan loob oma filmides kangelase narratiivi”

AVALIKU ARVAMUSE KUJUNDAMINE

• Britide sarjad on suure mõjuga, näiteks “Kroon” ning kõik arvavad on see tõsi, kui tegelikkuses ei ole
• “Fenomenaalne on kui hästi saab avalikku arvamust mõjutada läbi audiovisuaalmeedia”

Filmid mängivad olulist rolli rahvusvaheliste suhete mõjutamisel

Küsimus: “Tuleb näide, kus riik saatis välja täiesti vale sõnumi läbi filmi”

Riik ei tee filmi, vaid komisjon nõustab loojaid, kas sellel ajahetkel see film kõnetab ühiskonda. 

Kuidas saavad riigid ja rahvusvahelised organid kasutada filme oma poliitilisel eesmärgil?

– Ameeriklased panid kokku plaani Marshalli plaan ning 16 riiki võtsid selle abipaketi vastu ja hakkasid end väljendama läbi audiovisuaalmeedia. Selle kaudu sai USA levitada propagandat, et luua kuvandit parimast USA-st.

– Prantslased ei läinud selle kaudu ja võtsid 1947. aastal vastu, et film on väga tähtis. Seetõttu on nende filmitööstus tugev, sest ei võtnud vastu abipaketti ja riik investeeris sinna iseseisvalt.

– USA kasutab väga palju pehmet jõudu filmi kaudu, näiteks “Friends”, “The Simpsons”. UK teeb sama, näiteks “Peaky Blinders”, “Luther”.

Enne kui algas sõda Ukrainas, oli ettepanek teha koostööd Dima Mironoviga (Venemaal elas). Filmi instituut valis regioonid välja Venemaal, kus on ikka veel Soomeugrilased ning mingil määral opositsioon säilinud. Neil oli 10 Eesti filmi kaasas ning näitasid neile, näiteks “Mandariinid”, “Georg Ots”.

“20 päeva Mariupolis” kui palju see mõjutab USA senate, et ümber mõelda oma otsusi? Kui see film linastus Cannesi, siis järsku tõusis ühtsus Ukraina vastu.

EESTI

– 2010. aastal kui Edith hakkas Eesti filmiga tegelema, siis peeti eesti filme igavaks. Seejärel nad otsustasid teha strateegia, mis on nüüdseks “elav dokument”, kuid üks prioriteet on rahvusvahelistumine.

– “Eesti film ei püsiks kui ei oleks rahvusvahelist mõõdet”

10 miljonit sooviti, et arendada eesti filmimaastiku. Paluti ministeeriumilt raha, kuid on raske küsida suur summat eriti kui tegu on kultuurivaldkonnaga. Selle peale ütles Rein Lang “Mul on mõte, kui ütleme et kingime eesti rahvale viis mängufilmi”

– Tehti mängufilme, lühifilme, seriaale, lipufilm oli “Tõde ja Õigus”.

Äärmiselt oluline on, et eesti filmitegijad kuuluksid rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Eesti film on osa eesti kultuurist

– Näiteks “Savvusanna sõsarad” on üks enim müüdud Eesti film. Park Avenue’l oli mitmeid plakateid sellest filmist. 

Brüssel on oluline koht, kus linastada filme, sest peaaegu kõikide riikide esindajad on seal’

Rahvusvaheline läbimurre eesti filmis kui saadi Oscaril nominatsioonil.

– Nad teadsid, et raha on vaja juurde et teha “Mandariinide” jaoks kampaania. Palusid EAS-ilt raha ning seda ka said – filmid linastusid Põhja-Ameerika kinodes.

Millised on eesti filmi väljakutsed?

Iga loo mida jutustad, siis sellega kaasneb suur vastutus. Eesti film on jagunenud kaheks: meelelahutus ja  rohkem peenestatud maitse. Siiski mõlemad kujundavad avalikku arvamust.

– Suur väljakutse on tehisintellekt, sets mõjutab audiovisuaal valdkonda. Edithi meelest peab kaasama ja näha võimalusi. Siiski peab säilima oma niche.

– Hea on kui eesti jääks võrdsete seas.

KÜSIMUSED:

Kas mõeldakse keelebarjääri peale?

Peab toetama eestikeelset filmi; siiski muutub probleemiks, sest eesti tegijad soovivad teha ingliskeelseid filme. 10 aastat tagasi oli eelarve 4 miljonit ja nüüd on 16 miljonit. Hoida eesti filmikultuuri ainult eestikeelsena on raske võitlus, millega Edith võitleb, et seda säilitada. VOD platvormid on ajanud filmituru täiesti segamini, seega kui soovitakse inglisekeelseid filme teha saab ka sinna pöörduda. 

Mis on eesti filmi pidepunktid, millest kinni peetakse (et saada instituudilt rahastust)

Ei ole pidepunkte. Tore oleks, et oleks eesti lugu. Oleneb olukorrast ja filmist. Üritatakse suunata ja teostada oma tegijaid.

Milline on Eesti maine läbi filmi praegu?

Edith arvab, et kummalisuse aura on juures. Jube kummaline on tema arust, et meie sõnumid ja lood ei ole eurooplastele meelepärased. Eesti filmikeel võibki tunduda kummaline, kuid see on suur osa sellest loost. Eestis on tunduvalt rohkem “leg worki” kui teistel riikidel, et seletada meie filme lahti. Peamine eesmärk on mitte jõuda VOD platvormidele, vaid pigem kinodesse. Kinomaailm tuleb tagasi ning Eesti eesmärk on leida võimalus, kuidas rahvusvahelistesse kinodesse jõuda. 

Kuidas tehisintellekt saab aidata filmi tegemisse?

Enamasti kasutatakse kirjutamise juures abi. Pigem Edith küsib tootjatelt, et millistes osades kasutatakse abi, sest on huvitav. Kindlasti tuleb tulevikus film, mis on täielikult tehtud tehisintellektiga. Instituut hetkel kasutab , seda et põigata mõtteid, kuidas filmiga jõuda publikuni (audience building).