Rahvusvaheliste suhted kui eraldi uurimisvaldkond tekkis sõdadevahelisel ajal, täpsemalt 1919. Esimene osakond Walesis. Hakatakse õpetama Euroopas, väikses ülikoolis ja väikses linnas, mitte kusagil Euroopa keskuses. Huvitaval kombel on tegemist kõige rahvuslikuma ülikooliga Walesis ja ilmselt ka kogu Suurbritannias.
Maailma ajalugu tegeleb nii „omade“ kui ka „võõraste“ küsimustega. Läbivad teemad, mis iseloomustavad eri aegu. Maailma ajaloos on nn „omad“ ja „võõrad“. See, kuidas nad jagunevad, ongi see, mida õpetatakse maailma ajaloo kontekstis. Kas nad lõimuvad või nad lõhenevad?
Olulisim küsimus maailma ajaloo puhul on õigluse küsimus. Mis teeb õiglasliku maailma?
- Kaks õigluse keelt (kuidas muuta maailma õiglasemaks)
- Piiride tõmbamine – Kui maailm muutub läbi piiride tõmbamise õiglasemaks, a-la kui anname põlisrahvastele oma riigid. Näiteks linn kui koht ja turg, kus müüakse toodangut. Linnal on müürid, mis kaitsevad, mis tähendavad ka tapmiskeeldu. Keskaja linna võibki seega defineerida läbi müüride ja turgude.
- Piiride ületamine – Võib tähendada ka imperialismi, teiste tapmist, koloniseerimist.
Kaks suurt loogikat, mis on jäänud pärast teist maailmasõda. Piiride ületamine, mis tähendab üleilmastumist ja piiride tõmbamine, mis tähendab dekolonisatsiooni. Mõlemad on kuidagi nurjunud.
I Tornide lugu: üleilmastumine.
Francis Fukuyama – „Aga sajand, mis algas täieliku enesekindlusega lääne liberaaldemokraatia võidukäiku, näib oma lõpul naasvat tagasi sinna, kust algas: tegemist ei ole „ideoloogia lõpuga“ vaid kapitalismi ja sotsialismi ühtekoondumisega nagu varem ennustati, vaid majandusliku ja poliitilise liberalismi häbenematu võiduga.“
Majanduse üleilmastumine ja poliitika liberaliseerimine võinuks tähendada paradiisi maa peal.
Üleilmastumine kui maailma lugu. Üleilmastumise termin aastast 1983, kuigi räägiti ka juba 1960 aastatel globaalsest külast (Marshall McLuhan). Suur ajaloo tulemus on inimeste kokkutoomine, ehk piiride ületamine.
Maa tõus kui kõige olulisem pilt 20 sajandist. Esimene võimalus inimkonnana näha ennast tervikuna ja näha ennast globaalses külas.
Üleilmastumine kui paabeli torni lugu – Torn kui võimu keskus.
- Majanduslik lõhenemine
- Poliitiline lõhenemine
- Kultuuri lõhenemine
- Keskkondlik lõhenemine
Nii müüt kui ka reaalne lugu. Võimu sümbol paremast ajast.
Keskajal kirikud, kõrgeimad tornid seotud usuga. Näitasid, kus on suurem võim. Alles 19. sajandil hakkavad ilmuma muud, usust sõltumatud tornid, mis tähendavad imperialismi. Eiffeli torn kui tehnoloogia võidukäik, sisuliselt rongirööpad taevasse. Kõrgusega tähistame üleilmastumist, kokkutulemist. Prantslased kujutasid ennast kui rahvausvaheliste väärtuste kandjaid.
Tatlini torn – NSVL, justkui Paabeli torni ja Eiffeli torni segu (400m kõrge). Loodud olema kolmanda internatsionaali peakontoriks. Torn kui koguaeg olnud piirideületamise sümbol. 20. saj maailma kõrgeim torn Maailma kaubanduskeskus 417m. Torn ei leevendanud maailma tegelikke pingeid.
Suurimad tornid igalpool on sisuliselt ikkagi kaubanduskeskused.
Burj Khalifa vaatamises peitub pilk, millega vaadati omal ajal juba paabeli torni.
II Müüride lugu: Dekolonisatsioon
Aberswythi ülikoolis 1919 esimene rahvusvaheliste suhete osakond.
Ülikooli ja teaduse areng:
- Piiride tõmbamine: erialade ja teadmiste paljunemine = paaeli torn
- Piiride ületamine: universaalne teadus ja tõde = üleilmastumine (interdistsiplinaarsus – n. semiootika). Kõik on ühe maailmapildi osa. Eesmärk on alati olnud luua ühist tõde, üist pinda.
Milleks oli vaja rahvusvaheliste suhete osakonda? – Sõja ja rahu küsimus. Kohe pärast esimest maailmasõda hakati tegelema.
Mis on 24. veebruaril 1918 ja 4. juulil 1776 ühist? – Eesti ja Ameerika iseseisvumine. Tähistavad täpselt samu asju – iseseisvus, suveräänsus, impeeriumist vabanemine.
Enamus riikidel oma iseseisvumislugu mõne erandiga (Hispaania). Võõrvõimust vabanemine, õigluslik tegu tõmmata piir enda ja võõrvõimu vahel.
1900 = 50 ebamäärast riiki
2000 = 200 (rahvus)riiki
Viimased 500 aastat on riikide tekkimise ajalugu.
- Riigid:
- Piiride tõmbamine
- Müüride ehitamise lugu
- Üleilmastumine
- Piirde ületamine
- Tornide ehitamise lugu
Mis on inimesel maailma ajaloos?
- Rahvuslik kultuur (nationalism)
- Võrdsed poliitilised õigused
- Horisontaalsed suhted
- Theodor Herzeli juudi riik (1896) kui lahendus juudi küsimusele
- Klassi huvid (kapitalism ja sotsialim)
- Ebavõrdsed majandulikud võimed
- Vertikaalsed suhted: alluvad ja ülemused
- Ludwig Zamenhofi esperanto (1887) kui lahendus juudi küsimusele
Ei saa elada vaid piirideta, inimesed tahavad ka endale kodu, mille eelduseks on ikkagi mingisugused piirid.
Kaks nurjatud konflikti
Venemaa sissetung Ukrainasse
- Sunnitud vendlus?
- Venelased ja ukrainlased on üks rahvas
Palestiina ja Iisrael
- Võimatu vendlus?
- Juudid ja palestiinlased ei saa olla kunagi üks rahvas
1919 oli lootust palestiinlaste ja juutide kooseluks. Faisali-Weizmanni kokkulepe.
